Valik populaarteaduslikke publikatsioone
Hindrikson M, Saarma U. 2018. Kuidas läheb hundil Euroopas? Eesti Loodus, 69(4): 12-18.
Soe E, Oja R, Kaljulaid M, Valdmann H, Saarma U, Ligi K, Tullus H. 2017. Kiskjatel, aga ka metsseal on väga oluline roll metsise suremuses. Eesti Mets, 51(4): 40-45.
Saarma U. 2017. Hundi kodustamise võimalikud põhjused. Kas ka toiduks? Horisont, 51(6): 32-35.
Saarma U. 2017. Hundist koeraks. Kodustamise lugu. Horisont, 51(5): 44-50.
Oja R, Valdmann H, Saarma, U. 2016. Metssiga – kas lindude kiskja või raipesööja? Eesti Jahimees, 4: 53-54.
http://www.ejs.ee/ej-42016-metssiga-kas-lindude-kiskja-voi-raipesooja/
Oja R, Moks E. 2016. Kuidas suurendab lisasöötmine parasiitidega nakatumist? Eesti Jahimees, 4: 57-58.
Oja R. 2016. Metssiga kui kiskja. Kas oht maaspesitsevatele lindudele? Eesti Jahimees, 2: 30-31.
http://www.ejs.ee/ej22016-metssiga-kui-kiskja-kas-oht-maaspesitsevatele-lindudele/
Plumer L, Saarma U. 2015. Linnarebased 2. Kuidas me neisse suhtume? Eesti Loodus, 66(9): 16-21.
http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus09_2015.pdf
Plumer L, Saarma U. 2015. Linnarebased. Eesti Loodus, 66(1): 8-17.
http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus01_2015.pdf
Saarma U, Plumer L. 2014. Lammaste murdmised – kas neid saab kirjutada vaid huntide arvele? Postimees, Maaelu edendaja, 2(6): 12-13.
Vahula M, Tammeleht E. 2014. Kas uinuv karu talub teise seltsi? Eesti Loodus, 2: 56.
http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus02_2014.pdf
Süld K, Saarma U, Valdmann H. 2013. Kährikkoerte liikumismustrid mosaiiksel maastikul Tartu lähistel. Eesti Jahimees, 220(1): 20-22.
http://www.ejs.ee/ajakiri/varasemad.php?keel=est&nr=220
Süld K, Saarma U, Valdmann H. 2012. Kes toidab meie kährikkoeri? Eesti Jahimees, 219(6): 32-37.
http://ejs.ee/ajakiri/varasemad.php?keel=est&nr=219
Soe E, Süld K, Saarma U, Valdmann H. 2012. Mis rebasel täna laual on? Eesti Jahimees, 218(5): 20-22.
http://www.ejs.ee/ajakiri/artikkel.php?id=287
Timm U, Remm J. 2011. Lendorava lugu. Eesti Loodus, 62(2): 90-92.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3729_3697.html
Tammeleht E, Veske L, Keis M, Leht M, Martin A-J, Lind A, Männil P, Kilk A, Valdmann H, Saarma U. 2011. Pruunkaru ja inimene: kuidas vältida konflikte. Eesti Loodus, 62(12): 8-14. http://www.eestiloodus.ee/artikkel4263_4262.html
Remm J. 2010. Lendorava hoidmine on meie ühine mure. Eesti Mets, 2: 23-28.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1051_1029.html
Tammeleht E, Korsten M, Leht M, Martin A-J, Lind A, Männil P, Valdmann H, Saarma U. 2010. Mida sööb pruunkaru Eestis ja Euroopas? Karu kõhust leiti Eestile uus sipelgaliik. Eesti Loodus, 61(12): 6-13.
http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=3605
Saarma U. 2009. Eesti ja Euroopa põlislammaste lugu kahe teadusuuringu valguses. Eesti Loodus, 60(10): 13-17.
http://www.eestiloodus.ee/artikkel2987_2942.html
Hindrikson M, Männil P, Saarma U. 2009. Geneetiline analüüs tõestas hundi ja koera hübriidid Eestis. Eesti Loodus, 60(9): 6-13.
http://www.eestiloodus.ee/artikkel2908_2904.html
Punson K, Vulla E. 2009. Mägra kodu - hoolega valitud kindlus. Eesti Jahimees, 2: 25-27.
http://www.ejs.ee/ajakiri/varasemad.php?keel=est&nr=196
Remm J. 2008. Tänapäeva Tarzani lugu. Eesti Loodus, 59(11): 612-615.
http://www.eestiloodus.ee/artikkel2587_2582.html
Valdmann H, Saarma U, Vulla E, Ling A, Jaama A. 2007. Raadiotelemeetrilise meetodi kasutamine Eestis. Eesti Jahimees, 177(4): 16-17.
http://www.ejs.ee/ajakiri/artikkel.php?id=181
Korsten M, Vulla E, Leht M, Valdmann H, Saarma U. 2004. Pruunkaru toitumisuuring andis põnevaid leide. Eesti Jahimees, 145(3): 10-14.