Eesmärgid

Looduskaitsebioloogia töörühma eesmärgi – baas- ja rakendusuuringute ning kõrgkooliõppe kaudu aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja edenemisele – saavutamiseks kaasame erinevate loodusteaduslike erialade inimesi mitmetest uurimisasutustest. Töörühma praeguse tuumiku moodustavad Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituudi zooloogia ja botaanika osakondade õppurid ja töötajad. Peale selle on olulisel kohal ka koostöö teiste Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse FIBIR alla koondunud uurimisrühmadega. Samuti teeb Looduskaitsebioloogia töörühm tihedat koostööd ka Eesti Maaülikooli looduskaitseteaduse huvilistega ning erialaorganisatsioonidega.

Uurimisgrupp tegeleb looduskaitseliste otsuste teadusliku põhjendamise ja nõustamisega, näiteks liikide ohustatuse ja ohutegurite hindamisega ning liikide kaitseks tegevus- ja ohjamiskavade koostamisega, kaitsealade valiku teadusliku põhjendamisega ja elustikku säästvate majandusvõtete väljatöötamisega. Uurimisgrupi kompetentsi kuuluvad liikide elupaikade kvaliteedi ja populatsioonide elujõulisuse analüüs, populatsioonide ja koosluste ruumiline analüüs, väliuuringud ja –eksperimendid biomitmekesisuse säästmise võimaluste leidmiseks majandustegevuse käigus, kaitsealade valiku teaduslikud  põhjendused, liikide ja koosluste kaitsestrateegiate väljatöötamine.

Seniste rakendusuuringute peasuunad:

(1) looduskaitse eesmärgid, vajadused ja tulemused Eesti metsades, nt rangelt kaitstavate metsade, katusliikide, säilikpuude, kõdupuidu ja metsakuivenduse temaatika;
(2) ohustatud liikide ohutegurid ning kaitse võimalused, sh ametlike liigikaitse tegevuskavade koostamine;
(3) biomitmekesisuse rakendusuuringute ja liigi-inventuuride metoodika. Töörühma liikmed on avaldanud arvukalt asjakohaseid teadus- ja populaarteaduslikke publikatsioone, koostanud peatükke Eesti metsanduse arengukavale, Eesti looduskaitse arengukavale ning mitmeid liigikaitse tegevuskavasid.

Valik käimasolevaid teadus- ja rakendusprojekte

All on valik töörühma käimasolevatest projektidest, varasemate uuringute info leiate lõppenud projektide lehelt.
Endiste ja praeguste projektide kohta saab infot ka Eesti Teadusinfosüsteemist (ETIS).

Eesti torikseente looduskaitseline seisund (KIK projekt 11061) (2015–2017)

Projekti juht: Kadri Runnel

Projekti eesmärgiks on koondada informatsiooni Eesti torikseente seisundi hindamiseks. Selleks kaasajastatakse vanemaid andmeid Eesti torikseente kohta; viiakse läbi originaaluuringud seni väheuuritud biotoopides ning korrastatakse TÜ LKB töörühma poolt viimase 12 aasta jooksul kogutud andmeid torikseente kohta (sh vormistatakse kõik kogutud eksemplarid Tartu Ülikooli herbaariumi seenekogusse).  Koondatud andmete põhjal (1) määratletakse torikseente seisund lähtuvalt IUCN ohustatuse kriteeriumitest ning (2) kirjeldatakse liikide kaitsevajadust ning (3) lähtuvalt nende seisundist ja ökoloogiast määratakse liikide indikaatorväärtused.

Loe projekti aruannet SIIT.

Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Metsakuivenduse elustikumõjude leevendusmeetmete väljatöötamine ja nende tõhususe hindamine (KIK projekt 13227) (2017–2019) 

Projekti juht: Elin Soomets

Projekti eesmärgiks on uudsete maaparandus-leevendusmeetmete ehk kraavide rekonstrueerimistööde käigus kaevatavate tiikide ja kraavilaiendite (kompensatsiooniveekogude) potentsiaali välja selgitamine kuivendusest tulenevate elustikumõjude vähendajatena. Eestis on 25% kogu metsamaast kuivendatud. Kuigi üldjuhul uusi kuivendussüsteeme enam ei rajata, teostatakse jätkuvalt olemasolevate kraavide hooldamist, uuendamist ja rekonstrueerimist. Eesmärgist lähtuvalt selgitatakse välja eri tüüpi kompensatsiooniveekogude elupaigaväärtus ja efektiivsus kahepaiksetele ja vee-suurselgrootutele ning võrreldakse kompensatsiooniveekogusid kuivenduskraavide ja looduslike metsaveekogudega. Tulemuste põhjal koostatakse kompensatsiooniveekogude rajamise standard, mida oleks võimalik lülitada metsakuivendussüsteemide majandamise strateegiatesse, vähendamaks kraavide rekonstrueerimise negatiivset mõju väikeveekogude elustikule.

Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõdusoometsade looduskaitseperspektiiv (2017–2019)

Projekti juht: Asko Lõhmus

Projekt keskendub kuivendatud siirdesoo- ja rabamännikutele, mille taastumispotentsiaal on keskse tähtsusega Eesti ühe kõige halvemas seisundis oleva Natura elupaigatüübi, 91D0, kaitsmisel. Eesti rangelt kaitstavate metsade olemist moodustavad kõdusoometsad 12%, mida hetkel ei osata arvestada ühegi konkreetse elupaiga- või liigikaitse-eesmärgi täitmisena. Eesmärk on selgitada välja kõdusoometsade perspektiivid väärtuslike soometsa-elupaikade  ja elurikkuse säilitamisel, lähtuvalt Soomaale rajatud katsesüsteemi dünaamikast 3-4 a pärast kujundusraieid ja kraavide sulgemist. Projekt kujutab endast III etappi Soomaale 2013–2015. aastal rajatud katsesüsteemis, mis uurib kuivendatud soometsade taastamisvõimalusi (I etapp: raie- ja veemanipulatsioonid uuringualal; II etapp: andmestiku kogumine metsise elupaigakvaliteedi katsejärgse dünaamika kohta).

Uudsed ökosüsteemid ja ökoloogiline taastamine säästva looduskasutuse kontekstis (IUT34-7)

Projekt käsitleb ökoloogiliste koosluste fundamentaalset reorganiseerumist looduskasutuse tingimustes, selle tagajärgi ja rakenduslikke järeldusi erinevates ruumi- ja ajaskaalades. Me arendame uudsete ökosüsteemide dünaamika käsitlust ja testime seda ka looduses, põhirõhuga pärismaise liigifondi ümberkorraldumisele eri troofilistel tasemetel. Täpsemalt kirjeldame uudsete ökosüsteemide teket (võrdlevad uuringud), püsivust (ökosüsteemieksperimendis), pikaajalist arengusuunda (kordusmõõtmised) ja biootilisi regulatsioonimehhanisme (populatsioonieksperimendid). Rakenduslikus plaanis arendame meetodeid uudsete ökosüsteemide keskkonnaväärtuste hindamiseks ja edendamiseks. See võimaldaks tõsta loodushoiu kuluefektiivsust üha inimmõjulisemates maastikes, optimeerides kulutusi leebematele taastamis- ja looduskaitsevõtetele suurtel majandatavatel aladel ning rangematele, aga kulukatele võtetele kaitsealadel.

1.01.2015−31.12.2020, vastutav täitja Asko Lõhmus

Metsise (Tetrao urogallus) elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring (LLOOM13051)

Projekti eesmärgiks on selgitada lokaalse metsiseasurkonna elupaigakasutust ja seda piiravaid tegureid võrdlevalt loodus- ja majandusmetsamaastikus. See ühendab kolm uuringuliini: 1) telemeetriauuring täiskasvanud metsisekukkede ja -kanade aastaringse elupaigakasutuse ja kodupiirkonna suuruse määramiseks; 2) kiskjauuring, kus dokumenteeritakse uuritavates maastikes kiskjaliste ja metssea umbkaudsed arvukused, paiknemine metsisemängude ja tegutsemispiirkondade suhtes ning metsise (ka teiste kanaliste) esinemissagedus toidus; 3) taastamisuuring, kus selgitatakse, mil määral, mis aspektides ja kui kiiresti on veerežiimi taastamise ja kujundusraietega võimalik muuta puistuid metsisele elupaigana sobivamaks. Projektis osalevad TÜ koostööpartneritena veel Eesti Maaülikool ja Eesti Ornitoloogiaühing.

3.04.2013−30.04.2016, vastutav täitja Asko Lõhmus

Soode kaitse ja taastamine (2015-2020, LIFE14 NAT/EE/000126)

Projekti juhid: Voldemar Rannap, Asko Lõhmus

Projekti tegevuste käigus kavandatakse elutingimuste loomist või paranemist metsisele, rabapüüle, rabakonnale, rabakiilidele ja koerliblikalistele ning nende liikidega arvestava soode taastamismetoodika koostamist. Taastamisalad katavad ligikaudu 5800 ha soid. Vaata lähemalt soo.elfond.ee.

Projekti viivad koostöös ellu Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja MTÜ Arheovisioon ning rahastavad LIFE programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata ka varasemaid uuringuid.