Vabad teemad loodusressursside õppetoolis
Teemad on enamasti formuleeritud kui magistritöö teemad, st sisaldavad selgitusi praktilise töö iseloomu kohta. Kirjandusel põhineva bakalaureusetöö teema valitakse koostöös juhendajaga nii, et see annaks piisava teoreetilise ettevalmistuse asjaga praktiliseks tegelemiseks magistriastmel. Siiski on magistrantuurimõtetega üliõpilastel vägagi soovitav alustada ka praktilise tööga juba põhiõppe ajal.
Hüdrobioloogia teemad / Eesti Mereinstituudi teemad / Looduskaitsebioloogia teemad
Hüdrobioloogia teemad
Väikeveekogude mikrofauna koosluste struktuur ning seda määravad keskkonnategurid [mag/bak]
Brüofiilne mikrofauna: koosluste struktuur ning seda kujundavad peamised keskkonnategurid [mag/bak]
Tallamise mõju liivarandade zoopsammonikoosluste struktuurile [mag/bak]
Mikro- ja nanoplastik zooplanktoni / meiobentose toiduahelais [bak]
Võõrliigi Kellicottia bostoniensis levik Euroopas ning võimalikud mõjud zooplanktoni toiduvõrgustikule [bak]
Zooplanktoni funktsionaalsete rühmade pikaajaline dünaamika Võrtsjärves seoses kliimamuutuste ja antropogeensete mõjudega [mag]
kontakt:
Taavi Virro
hüdrobioloogia dotsent, PhD
loodusressursside õppetool
taavi.virro [ät] ut.ee
Eesti Mereinstituudi teemad
Kalade parasiitide koosluste analüüs ning seosed peremehe päritolu, füsioloogilise konditsiooni parameetrite ja uute elupaikade hõivamisega. Mudelliigid: ümarmudil (Neogobius melanostomus), särg (Rutilus rutilus), merisiig (Coregonus lavaretus). Juhendajad: Lauri Saks, teadur, PhD, lauri.saks [ät] ut.ee; Kateriina Rumvolt, doktorant, kateriina.rumvolt [ät] ut.ee
Ajalised muutused kalaparasiitide kooslustes. Mudelliigid: ümarmudil (Neogobius melanostomus), särg (Rutilus rutilus), merisiig (Coregonus lavaretus). Juhendajad: Lauri Saks, teadur, PhD, lauri.saks [ät] ut.ee; Kateriina Rumvolt, doktorant, kateriina.rumvolt [ät] ut.ee
Kas ümarmudila invasioon on muutnud meritindi (Osmerus eperlanus) toitumist Eesti rannikumere litoraalivööndis? Juhendaja: Imre Taal, nooremteadur, doktorant, imre.taal [ät] ut.ee
Merisiia sümpatriliste asurkondade kalade morfomeetriline analüüs. Juhendajad: Lauri Saks, teadur, PhD, lauri.saks [ät] ut.ee; Aare Verliin, teadur, aare.verliin [ät] ut.ee
Muutused rannikumere kaldavööndi kalastiku struktuuris seoses ümarmudila invasiooniga. Juhendaja: Imre Taal, nooremteadur, doktorant, imre.taal [ät] ut.ee
Kormorani kontinentaalse alamliigi (Phalocrocorax carbo sinensis) pesitsusasurkonna hindamiseks kasutatava aerofotode-põhise loenduse analüüs. Juhendaja: Lauri Saks, teadur, PhD, lauri.saks [ät] ut.ee
Ogalike (Gasterosteus aculeatus) varu ja elukäigu uuringud Liivi lahes. Juhendajad: Lauri Saks, teadur, PhD, lauri.saks [ät] ut.ee; Elor Sepp, doktorant, elor.sepp [ät] ut.ee; Mehis Rohtla, teadur, PhD, mehis.rohtla [ät] ut.ee; Lagle Matetski, doktorant, lagle.matetski [ät] ut.ee
Kas merikotka (Haliaeëtus albicilla) toidusedel kajastab sesoonseid muutusi tema toitumisveekogu kalastiku struktuuris? Juhendajad: Imre Taal, nooremteadur, doktorant, imre.taal [ät] ut.ee; Renno Nellis
Vimma (Vimba vimba) elukäigu-uuringud kuulmekivide mikrokeemilise analüüsi meetodil. Juhendajad: Lagle Matetski, doktorant, lagle.matetski [ät] ut.ee; Mehis Rohtla, teadur, PhD, mehis.rohtla [ät] ut.ee; Roland Svirgsden, nooremteadur, doktorant, roland.svirgsden [ät] ut.ee
Muutused Eesti rannikumere kalastiku struktuuris – pikkade aegridade analüüs. Juhendajad: Kristiina Hommik, nooremteadur, doktorant, kristiina.hommik [ät] ut.ee; Redik Eschbaum, teadur, redik.eschbaum [ät] ut.ee; Lauri Saks, teadur, PhD, lauri.saks [ät] ut.ee
Liivi lahe meritindi varajane suguküpsus ja selle põhjused [mag/bak]
Juhendaja: Elor Sepp, doktorant, EMI kalabioloogia ja kalanduse osakond, elor.sepp [ät] ut.ee; Timo Arula, teadur, PhD, EMI kalabioloogia ja kalanduse osakond, Timo.Arula [ät] ut.ee
Rannikumere põhjaelustiku bioloogilise mitmekesisuse levikumustrid ja ökoloogiline tähtsus [bak]
Juhendaja: Anneliis Peterson, doktorant, EMI merebioloogia osakond, anneliis.peterson [ät] ut.ee
Kuidas mõjutab rannakarp teisi organisme liigile vähesobivates keskkonnatingimustes [mag]
Juhendaja: Velda Lauringson, teadur, PhD, EMI merebioloogia osakond, velda.lauringson [ät] ut.ee
Liivi lahe meritindi varajane suguküpsus ja selle põhjused
Empiirilise andmestiku kogumiseks peaks tudeng olema valmis korra kuus perioodil august-detsember osalema ühepäevastel katsetraalimistel Eesti mereinstituudi laeval ja assisteerima püüki sattunud samasuviste meritintide laboratoorsel analüüsimisel (eeldatavalt samuti ühel päeval).
Kontakt:
Timo Arula
teadur, PhD
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut
Kalabioloogia ja kalanduse osakond
Tel: +372 56665311
E-post: timo.arula [ät] ut.ee
Looduskaitsebioloogia teemad
Allpool on kirjeldatud vabu bakalaureuse- või magistritöö teemasid looduskaitsebioloogia töörühmas. Need on aga vaid mõned näited. Täiendavate võimaluste leidmiseks pöördu sind huvitava alaga tegeleva looduskaitsebioloogia töörühma liikme poole.
Maanteedele rajatud rohetaristu toimivus kahepaiksete rändel (magistritöö). Juhendajad: Liina Remm, looduskaitsebioloogia teadur, liina.remm [ät] ut.ee ja Riinu Rannap, looduskaitsebioloogia teadur, riinu.rannap [ät] ut.ee
Ilmastiku soojenemisest/fluktueerumisest mõjutatud ohustatud sambla- ja samblikuliikide ökoloogia ning kaitse (bakalaureusetöö) ja
Rohelise hiidkupra fenoloogia, elupaigavalik ning populatsiooni suuruse fluktueerumine Eestis (magistritöö). Juhendajad: Piret Lõhmus, looduskaitsebioloogia vanemteadur, piret.lohmus [ät] ut.ee ja Kai Vellak, taimeökoloogia vanemteadur, kai.vellak [ät] ut.ee
Hiljutised avastused on näidanud, et selle Eestis ja Euroopas haruldase liigi populatsiooni suuruse ning elupaigavaliku uuringuid on põhjust täiendada
Haruldase seenepopulatsiooni ümberasustamine väljasuremise ärahoidmiseks. Juhendaja: Kadri Runnel, looduskaitsebioloogia teadur, kadri.runnel [ät] ut.ee
Leidsime 2018 kevadel Tallinnast, vanadelt remmelgakändudelt Eestis üliharuldase torikseeneliigi, pajutagla, elujõulise populatsiooni. Õnnetuseks asustab see populatsioon vanu remmelgakände Reidi tee laienduseks plaanitud aladel. Vt sellekohast teadusartiklit. Populatsiooni päästmiseks oleks võimalik see ümber kolida (relokatsioon), milleks seente puhul kasutatakse inokuleerimist, st seenemütseeliga nakatunud puidutükkide pookimist sobivatesse uutesse peremeespuudesse. Konkreetse seenepopulatsiooni päästmise katse (lähtudes teaduslikest katsemeetoditest, nt korrektne uuringudisain) olekski magistritöö sisu. Lisaks käed-külge looduskaitsekogemusele võimaldab magistritöö õppida mükoloogias keskseid meetodeid: inokuleerimistehnikaid ning järgmise põlvkonna sekveneerimise ning bioinformaatika meetodeid (edukuse kontrollimiseks). Magistritöö teostatakse koostöös Tallinna linnaarborist Sulev Järvega, välitööd kestavad kaks hooaega.
Kaitsealuste metsafragmentide (nt vääriselupaigad) elustik ja selle säilimine ajas. Juhendaja: Kadri Runnel, looduskaitsebioloogia teadur, kadri.runnel [ät] ut.ee
Katusteema all on võimalik koostada nii bakalaureuse kui magistritööd; konkreetsed teemad arendame välja koos tudengiga ja võivad hõlmata erinevaid liigirühmasid (sõltuvalt tudengi huvist). Töö on seotud RMK rahastatud projektiga "Võimalused kaitstavate metsade eesmärgipärasuse suurendamiseks."
Häiringutega seotud samblike ökoloogia ja kaitse (bakal. teema, mis arendatav edasi mag. tööks, vt. allpool). Juhendaja: Piret Lõhmus, looduskaitsebioloogia vanemteadur, piret.lohmus [ät] ut.ee
Mitmete samblikuliikide esinemine on seotud looduslike häiringute käigus tekkivate kasvupindadega (nt. tuuleheitejuurestikud, söestunud koor ja puit, avatud liivikud). Taoliste liikide levikust ja ökoloogiast teatakse üsna vähe, ent on alust arvata, et liikide püsimist tänapäeva (metsa)maastikus ohustab nt. intensiivne metsamajandus, tõhus tulevalve või nõmmemetsade/liivikute kinni kasvamine. Töö eesmärgiks ongi süsteemselt koondada olemasolev informatsioon (nii samblikuliikide kui häiringusüsteemi põhiselt) ja pakkuda looduskaitselisi praktilisi lahendusi häiringutega seotud ohustatud liikide soodsa seisundi tagamiseks (liikide näited: männi-soomussamblik, kahvatu seensamblik, pisisamblik Chaenothecopsis nigra).
Söestunud koore ja puiduga seotud samblikuliikide levimisökoloogia ja kaitsejuhised (mag. töö teema, millest annab edasi arendada dok. töö). Juhendajad: Piret Lõhmus, looduskaitsebioloogia vanemteadur, piret.lohmus [ät] ut.ee ja Ave Suija, lihhenoloogia vanemteadur, ave.suija [ät] ut.ee
Põlengujärgne söestunud koor ja puit on enamike metsasamblike jaoks kui iga teine asustamiseks sobiv konkurentsivaba kasvupind, mille abil (lokaal)populatsiooni suurendada. Antud kasvupind on mõnede liikide jaoks siiski ainus või peamine ning põlengualade korduvseire tulemused näitavad, et need liigid suudavad asustada söestunud kasvupindu alles paar aastakümmet pärast põlengut. Senimaani ei teata, mis on selle kummalise “käitumise” põhjus ning kuivõrd mõjutab see liigi püsimist tänapäeva metsamaastikus. Plaanis on uurida vähemalt ühe liigi (kaisealuse männi-soomussambliku) levimis- ja asustamisökoloogiat, sh kombineerides (väli)eksperimentaalseid ja molekulaarseid meetodeid.
Kaitsealuse oliiv-helksambliku ümberistutamise edukus saaresurmast räsitud metsas (mag. töö). Juhendaja: Piret Lõhmus, looduskaitsebioloogia vanemteadur, piret.lohmus [ät] ut.ee
Kaitsealune ja Eestis haruldane oliiv-helksamblik kasvab sageli puistu esimese rinde saare tüvedel, ning sageli ka tüve ülaosades (mis raskendab otseselt liigi leidmist). Seoses Eesti metsi halvanud saaresurmaga on küll lisandunud liigi uusi leide mahalangenud saare tüvedelt, kuid talluste lamatüvedel püsimine (ja toimimine) on enam kui küsitav, samuti saaresurmast mõjutatud lokaalpopulatsiooni püsimine. Käesoleva töö eesmärk on eksperimentaalselt uurida kuivõrd on võimalik lokaalpopulatsiooni taastada langenud tüvedel olevate talluseosade ümberistutamisega saaresurmast mõjutamata puuliikide tüvedele. Tegin katsega algust 2012. aasta sügisel ning seirasin talluste seisundit esimesel kahel aastal; tudengil on võimalus anda panus uute seireandmete kogumisse ning analüüsida kogu katse tulemusi! Töö teoreetilise osa eesmärk on koostada ülevaate transplanteerimise ja teiste aktiivkaitse meetodite rakendamisest (ja tulemuslikkusest) metsasamblike kaitsel.
Sammaltaimede levisepank: tähtsus haruldaste liikide püsimisel ja koosluste taastamisel. Juhendaja: Kai Vellak, taimeökoloogia vanemteadur, kai.vellak [ät] ut.ee
Samblad võivad püsida pikka aega maa-aluses levisepangas ning soodsate tingimuste saabudes anda alguse uuele populatsioonile. Kas levisepangas on ainult ökoloogilsielt tolerantsed laialevikuga liigid või leiab sealt ka haruldasi liike? Kui erinevad on eri soo- või metsatüüpide levisepangad? Kas ja kuidas inimtegevus mõjutab levisepanga kujunemist? Neile ja veel mitmele teiselegi küsimusele otsitakse vastuseid just sammalde levisepanka uurides. Tööd jätkub nii bakalaureusetudengile kui ka magistrandile.