Terioloogia õppetool
Terioloogia õppetooli ja samanimelist töörühma juhatab Prof. Urmas Saarma
Terioloogia õppetool moodustati 5.05.2014 endise zooloogia õppetooli baasil, mis jaotati terioloogia õppetooliks ja entomoloogia õppetooliks; vt. ka http://www.zooloogia.ut.ee/et/osakonnast/zooloogia-osakonna-ajalugu
Terioloogia töörühma põhiline uurimistemaatika on seotud evolutsiooniliste ja kaasaegsete protsesside tundmaõppimisega imetajate ja nende patogeenide populatsioonides.
Alates 2014 aastast on terioloogia õppetoolis kaitstud:
20 bakalaureusetööd
24 magistritööd
9 doktoritööd
Publikatsioonid hõlmavad:
- teadustöid https://www.zooloogia.ut.ee/et/oppetoolid/terioloogia-oppetooli-publikatsioonid
- populaarteaduslikke artikleid https://www.zooloogia.ut.ee/et/oppetoolide-kodulehed/valik-populaarteaduslikke-publikatsioone-0
- kui õpikuid ja raamatuid https://www.zooloogia.ut.ee/et/oppetoolide-kodulehed/raamatud-oppematerjalid
Teadustööde fookus on suunatud:
- Imetajate uuringutele
- Loomade abil levivate patogeenide, sh. inimestel ohtlikke haigusi põhjustavate patogeenide uuringutele
- Imetajate ja nende patogeenidega seotud hariduse andmisele bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes
Teadustöös on luubi all nii minevikus toimunud kui kaasaja populatsioonides aset leidvad protsessid, sh. ökoloogilised ja epidemioloogilised.
Imetajatest on uurimise all nii mets- kui koduloomad ning patogeenidest parasiidid ja viirused.
Lisaks fundamentaalteaduslikele uuringutele on meie teadlaste-õppejõudude olulisteks eesmärkideks ka uurimistöö tulemuste tutvustamine hariduslikel eesmärkidel, teadustulemuste populariseerimine, nende rakendamine loodus- ja tervisekaitses ning riiklike institutsioonide nõustamine. Töötame välja ka uusi meetodeid, mis aitaksid kaasa ökoloogiliselt ja epidemioloogiliselt oluliste imetajate ning nende patogeenide edasistele teadus- ja rakendusuuringutele.
Teeme ulatuslikku rahvusvahelist koostööd enam kui 50 töörühmaga väljaspool Eestit, lisaks käib aktiivne koostöö nii teiste Eesti ülikoolidega (TLÜ, EMÜ) kui ka TÜ siseselt.
Evolutsioonilised uuringud:
- Erinevate loomarühmade fülogenees ehk evolutsiooniliste seoste tuvastamine uuritavate taksonite vahel. Uurimisobjektideks nii inimestele kui loomadele eluohtlikud parasiidid (eelkõige ehhinokokk-paelussid) ja erinevad viirused.
- Mitmete fülogeograafiliste ehk evolutsiooniliste protsesside ajalis-geograafiliste aspektide käsitlemine, enamasti globaalses kontekstis (populatsioonide struktuuri kujunemine, viimase jääaja refuugiumide asupaigad, migratsioon refuugiumidest praegustele asualadele, populatsioonide lahknemiste ajaline dateerimine, võrdlev fülogeograafia, loomade kodustamine, jne.). Uurimisobjektideks on peamiselt pruunkaru (Ursus arctos), hall hunt (Canis lupus), kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), põistang-paeluss (Echinococcus granulosus), lammas ja veis. Lisaks kaasaegsetele proovidele analüüsime ka vanu subfossiilseid loomaluid.
- Imetajate ja nende patogeenide genoomiuuringud.
Tänapäeva populatsioonides toimuvad protsessid :
- populatsioonide geneetiline struktuur, selle kujunemine, migratsioonid, demograafilised pudelikaelad ja erinevad ökoloogilised aspektid. Peamisteks uurimisobjektideks rebane (Vulpes vulpes), kährikkoer, karu ja hunt.
- elupaigauuringud, levikustrateegiad ja -piirangud (sh metsloomade levik linnadesse ja liikide ohustatuse põhjused) ja toitumine. Peamisteks uurimisobjektideks rebane, kährikkoer, põder (Alces alces), metsnugis (Martes martes), mäger (Meles meles) ja pruunkaru, kuid uurime ka pisiimetajaid, sh. haruldasi, nagu lendorav (Pteromys volans) ja pähklinäpp (Muscardinus avellanarius). Samuti uurime kiskluse mõju maaspesitsevate lindude, sh. metsise (Tetrao urogallus), suremusele.
- zoonootiliste haiguste (peam. ehhinokokoos, trihhinelloos, kärntõbi, erinevad viirused) levik metsloomadelt koduloomadele ning inimestele.