Loomaökoloogia õppetooli muud teaduskirjutised
Viimaste aastate muud publikatsioonid veel puuduvad. Vabandame.
2015
Lodjak, J. & Mägi, M. 2015. Parasiidi Protocalliphora sp. mõju must-kärbsenäpi (Ficedula hypoleuca) pesapoegade kasvule. - Hirundo 28: 53-56.
2014
- Kiristaja, P., Ehlvest, A., Remm, L. 2014. Eesti kojaga maismaatigude määraja. MTÜ Loodusajakiri.
- Lodjak, J., Mägi, M. 2014. Linna- ja kultuurmaastike künnivareste (Corvus frugilegus) pesapaigavalik ja fekaalse kortikosterooni baastase. – Hirundo 27: 33 - 53.
-
Mägi, M., Lepik, A. 2014. Talvituvate rasvatihaste (Parus major) kehakaalu ööpäevased erinevused. Hirundo 27: 9 - 20.
2011
- Lüütsepp, G., Kalamees, A., Lüütsepp, O. 2011. Siniraag Coracias garrulus Eestis 2000-2011. – Hirundo 24: 61-72.
2010
- Mägi, M. 2010. Mehed hindavad linnuparvede suurust täpsemini kui naised. Hirundo 23: 63 - 66.
2008
- Mägi, M. 2008. Pesakastides pesitsevad linnud Kilingi-Nõmme ümbruse leht- ja okasmetsades. Hirundo 21: 63 - 72.
- Lodjak, J. 2008. Probleemsed linnuliigid linnamaastikus. – Haridus 9-10: 34-37.
2005
- Lõhmus, A. & Rosenvald, R.2005. Järvselja looduskaitsekvartali haudelinnustik: pikaajalised muutused ja inventeerimismetoodika analüüs. – Hirundo 18: 18-30.
2004
- Lõhmus, A. 2004. Röövlindude surma põhjustest Eestis aastatel 1985-2004. – Hirundo 17: 67-84.
2003
- Lõhmus, A. 2003. Joontakseerimise Soome variandi metoodikast Tartumaa metsalinnuloenduste põhjal. – Hirundo 16: 91-102.
- Lõhmus, A. 2003. Kas kullipesa suuruse järgi saab määrata asustavat liiki ja pesa vanust? – Hirundo 16: 3-13.
2002
- Lõhmus, A. 2002. Pesakast pole parem puuõõnest: kodukaku looduslikud pesapaigad ja nende kvaliteet Eestis. – Hirundo 15: 83-88.
- Lõhmus, A. 2002. Kullipesade kaugus metsaservast – kas pesakaardiandmestik on usaldatav? – Hirundo 15: 47-50.
2001
- Lõhmus, A. & Sellis, U. 2001. Must-toonekure toitumispaigad Eestis. – Hirundo 14: 109-112.
- Lõhmus, A. 2001. Toitumisbiotoobi valikust Loode-Tartumaa röövlindudel. – Hirundo 14: 27-42.
- Kose, M. 2001. Suitsupääsuke – aasta lind 2000. – Hirundo 14: 3-10.
2000
- Lõhmus, A., Elts, J., Evestus, T., Kinks, R., Kulpsoo, L., Leivits, A., Nellis, R. & Väli, Ü. 2000. Rähnide arvukusest Eestis. – Hirundo 13: 67-81.
- Lõhmus, A. 2000. Kirjurähniaasta 1999. – Hirundo 13: 82-88.
- Lõhmus, A., Elts, J., Evestus, T., Kinks, R., Nellis, R. & Väli, Ü. 2000. Kuidas loendada rähne? – Hirundo 13: 111-122.
- Lõhmus, A. 2000. Millal ja kuidas händkakud häälitsevad? – Hirundo 13: 31-42.
1999
- Lõhmus, A. 1999. Röövlinnuprojekt aastatel 1994-1998. – Hirundo 12: 19-35.
1998
- Lõhmus, A., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Kose, M., Leivits, A., Luigujõe, L. & Sellis, U. 1998. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus. – Hirundo 11: 63-83.
- Lõhmus, A. 1998. Kas suur-kirjurähn ehitab pesa ökonoomselt? – Hirundo 11: 95-98.
- Lõhmus, A. 1998. Sinikael-part pesitses hiireviu asustatud pesas. – Hirundo 11: 99.
- Lõhmus, A. 1998. Ebaharilikult tume loorkull. – Hirundo 11: 99.
- Mänd, R. 1998. 10 aastat Hirundot. – Hirundo 11.
- Lõhmus, A. 1998. Suur- ja väike-konnakotka arvukusest Eestis. – Hirundo 11: 24-34.
1997
- Lõhmus, A. 1997. Röövlindude arvukuse muutustest Loode-Tartumaal. – Hirundo 1997 nr. 1: 4-16.
- Lõhmus, A. 1997. Kuidas uurida röövlindude sigimisedukust? – Hirundo 1997 nr. 1: 33-39.
- Lõhmus, A., Evestus, T., Lauk, K. & Väli, Ü. 1997. Röövlindude sigimisedukusest Ida- ja Kagu-Eestis. – Hirundo 1997 nr. 1: 40-50.