Uudiste arhiiv | Tartu Ülikooli zooloogia osakond

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Uudiste arhiiv

2016   2015

 

Väikeveekogude rajamine stabiliseerib kahepaiksete seisundit ja loob soodsad tingimused kaitsealustele kiilidele

22.12.2016

Vee-elustiku uurimine kahvapüügil

 

Kahepaiksete arvukus langeb Euroopas põhiliselt elu- ja sigimispaikade kadumise tõttu. TÜ teadlaste vastne uuring näitas, et teatud oludes pakuvad inimese poolt rajatud väikeveekogud looduslikele elupaikadele head alternatiivi. Rahvusvahelises teadusajakirjas PlosOne avaldatud uuringus vaadeldi kahepaikseid ja vee suurselgrootuid 231 väikeveekogus, mille hulka kuulus nii looduslikke veekogusid (nt kopra üleujutusalad, karstijärved), sauna- ja linaleotiike, kui ka spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud veekogusid. Teadlasi huvitas, kas need veekogud erinevad kahepaiksete – eriti ohustatud liikide – harivesiliku ja mudakonna rohkuse poolest. Üllatusega leiti, et spetsiaalselt rajatud väikeveekogud olid kahepaiksetele isegi sobivamad sigimispaigad kui enamik looduslikke veekogusid. Näiteks elutingimuste suhtes tundlikku harivesilikku leiduski kõige sagedamini just kahepaiksetele spetsiaalselt rajatud või taastatud veekogudes. Viimastes leidus arvukalt ka Euroopas haruldaseks muutunud suur-rabakiili. Kahepaiksetele spetsiaalselt rajatud ja taastatud veekogud erinesid teistest uuritud väikeveekogudest eelkõige kalade puudumise poolest: kalad toituvad kahepaiksete kudust ja kullestest ning vee suurselgrootutest. Samuti oli kahepaiksetele oluline veekogude avatus päikesele, sest kiiresti soojenev vesi on oluline kulleste arenguks.

 

Postimehes: keskkonnaministeerium varjab mittesäästlikku metsaraiet

15.12.2016


 

Tänases Postimehes avaldati kolme Tartu loodusteadlase (sh looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus) artikkel, mis küsitleb Eesti metsade majandamise lähtealuseid. Eestis on riiklikul tasemel kokku lepitud metsade säästlikus majandamises. Ometi on tekkinud rida põhjuseid, mis "säästlikkuse" kahtluse alla seavad. Esiteks: säästlik metsandus ei peaks lähtuma ainult puidu juurdekasvust. Teiseks: juurdekasvu- ja raieandmeid tuleks esitada objektiivselt, vaikimata maha arvutusmeetoditega seotud vigu ja sisulisi probleeme, näiteks raiutava ja asemele kasvava puidu omadustes. Kolmandaks: segadus meetodite ja terminitega on andnud võimalusi metsaraiete intensiivsuse näitamiseks poliitiliselt sobival kujul (loe: valetamiseks). Kahjuks on keskkonnaministeerium seda võimalust korduvalt kasutanud, kahjustades säästliku metsamajanduse arendamiseks vajalikku ühiskondlikku koostööd.

Loe: Tartu teadlased: keskkonnaministeerium varjab mittesäästlikku metsaraiet

 

Millest kogu kära? Täna õhtul R2 saade "Hallo, Kosmos!" metsamajandamisest ja looduskaitsest.

08.12.2016

Lageraielank Kangru külas.

Foto: Madis Veltman

Metsamajandusmaastikult kostab kära: kodanikualgatus kisab, teadlased ragistavad arvutada ja ametkonnad protesteerivad. Loodusesõbrad ja -kaitsjad algatasid petitsiooni, millega soovitakse juhtida tähelepanu uuele metsaseadusele raiemahtude suurendamise ja kuusikute raievanuse alandamisega. Metsamajandamisest ja looduskaitsest ning püüetest leida nendevahelist tasakaalu räägivad sel neljapäeval kell 20 (ja kordusena pühapäeval kell 14) Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!" Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk, Tartu Ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus ja keskkonnaaktivist Züleyxa Izmailova.

Järelkuulamine: Hallo, Kosmos! 08.12.2016

Kitsas kasvupinna kasutus vastab omaette evolutsioonilisele liinile: varjusambliku Chaenotheca brunneola juhtum

07.12.2016

Eesti metsades tüügaspuid lagundava kuusekõbjuki (A) vanadel viljakehadel kasvav varjusamblik (B, C) osutus teadusele seni kirjeldamata liigiks. Tema nööpnõela-kujulised viljakehad on vaid 0,5-0,7 mm pikad, kuid torikseene viljakehade lähemal vaatlemisel siiski märgatavad. Fotod: P. Lõhmus (A) ja J. Liira (B-C).

 

Seene viljakehadel kasvab samblikke harva. Samas teatakse jalgsamblikulaadsete hulgas nelja varjusambliku liiki, mis kasvavad mõnikord (nt. Chaenotheca brunneola) või ainult (C. balsamconensis) tüügaspuude puitu lagundava kuusekõbjuki (Trichaptum abietinum) viljakehadel. Hiljutiste mahukate samblikuinventuuride käigus leiti esmakordselt ka Eestis kuusekõbjukilt ja tema sõsarliigilt T. fuscoviolaceum varjusamblikke. Need vastasid välistunnustelt tavaliselt kõdupuidul kasvavale liigile C. brunneola. Et kinnitada määrangu õigsust ning selgitada fülogeneetilisi suhteid, eraldati DNA kõigist Eesti leiukohtadest pärit eksemplaridest ning ka P-Ameerikas kirjeldatud liigi C. balsamconensis kahest eksemplarist. Sekveneeritud rDNA ITS-piirkonna fülogeneesipuul moodustasid need kõbjukitel kasvanud isendid ühtse, teistest varjusamblikest (sh liigist C. brunneola) eristuva rühma. Veel enam, Eesti ja P-Ameerika isendite DNA järjestused olid piisavalt erinevad, et käsitleda neid eraldi liikidena. Mõnevõrra lühem viljakeha pikkus osutus ainsaks tunnuseks, mille abil saab uut taksonit liigist C. brunneola väliselt eristada. Saadud tulemused tõendavad esmakordselt, et perekonnas varjusamblik leidub peitliike ning et tema erinevates evolutsioonilistes liinides esineb tunnuste samastumist (konvergentsi). Samuti viitab meie uuring tüügaspuude tähtsusele kõdupuiduga seotud elustiku mitmekesisuse kujundamisel ja hoidmisel.

Suija, A., Suu, A., Lõhmus, P. Substrate specificity corresponds to distinct phylogenetic lineages: the case of Chaenotheca brunneola. Herzogia 29(2): 355 – 363.

Lipuliik kujundab looduskaitset: Balti riikide metsised ajalookeeristes

23.11.2016

Viimastel aastatel Eesti metsadesse ilmunud infotahvlid kõnelevad uuest pöördest metsiste kaitsmisel.

 

Ilmunud on Balti riikide metsiseuurijate ühisartikkel selle kohta, kuidas üks ühiskonnas väärtuslikuks peetav liik on aidanud luua seoseid looduskasutuse eri valdkondade (jahinduse, metsanduse ja looduskaitse) vahel ja milline on Balti metsiseasurkonna hetkeseis. Metsise kadumist märgati esmakordselt 19. sajandil (tollal oli ta arvukas jahilind) ja siis asuti selle vastu võitlema kiskjate arvukuse piiramisega. 20. sajandil hakati rangelt reguleerima küttimist ja tehti esimesed (ebaõnnestunud) katsed liiki taasasustada. Nendel meetmetel oli ka ajutist või piirkondlikku edu, ent ikkagi suri metsis välja suurtel aladel Baltikumi lõunapoolses põllumajanduspiirkonnas ja saartel. 1970-ndatest alates hakati pöörama tähelepanu intensiivse metsanduse negatiivsele mõjule, mis viis enneolematult range kaitseni: praeguseks on üle 90% Balti riikide metsisemängudest kaitsealadel. Metsise arvukuse langus on seepeale küll aeglustunud, kuid jätkub praegugi ning just viimastel aastakümnetel on tugevasti killustunud ka tema põhilevila Eesti ja Läti mannermaal. Seepeale on looduskaitsjate ja metsameeste koostöös hakatud 21. sajandil üle vaatama metsamaastiku üldisi majandusvõtteid ning lisatud metsise kaitse „arsenali“ ka elupaikade taastamise katsed. Lisaks on tugevalt panustatud huvigruppide (jahimehed, loodushoidjad, metsamajandajad ja maaomanikud) sisutihedale lävimisele ning koostöös tehtavatele teadusuuringutele „metsiseprobleemi“ põhjuste otsimisel.

Artikli autorid rõhutavad, et niisugune järjekindel tegevus on aset leidnud poliitiliselt väga erinevates ja tihtipeale muutlikes oludes. See näitab, et liikide väärtustamine võib olla kultuuriliselt väga püsiv ning aidata säästvat looduskasutust kujundada ka ebasoodsates tingimustes.

Lõhmus, A., Leivits, M., Pēterhofs, E., Zizas, R., Hofmanis, H., Ojaste, I., Kurlavičius, P. 2017. The Capercaillie (Tetrao urogallus) ‒ an iconic focal species for knowledge-based integrative management and conservation of Baltic forests. Biodiversity and Conservation, doi:10.1007/s10531-016-1223-6

Soode taastamise avalik arutelu Rakveres

22.11.2016

Droonifoto Palasi kaevandusalast Sirtsi soos,
M. Kohv.

 

25. novembril algusega kell 15 toimub Rakveres hotellis Art (Lai tn 18)

soode taastamist ja kaitset käsitlev avalik tutvustus ja arutelu, kus esitletakse ka Sirtsi looduskaitseala Palasi mahajäetud kaevandusvälja taastamiskava. Loomastiku vaatenurgast kuivendatud soode taastamisele räägib Ann Kraut.

Vaata kava ja tutvu kogu projektiga: https://soo.elfond.ee/kutse-soode-taastamise-avalikule-arutelule-rakveres/

Projekti „Soode kaitse ja taastamine” (Conservation and Restoration of Mire Habitats, LIFE Mires Estonia; projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126) rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE programm ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Liina Pajusalu doktoritöö „The effect of CO2 enrichment on net photosynthesis of macrophytes in a brackish water environment“ eelkaitsmine

10.11.2016

Teisipäeval, 15. novembril kell 12.00 (täpselt) kuni 14.00 toimub Vanemuise 46–301 loodusressursside õppetooli seminar, mille sisuks on Liina Pajusalu doktoritöö „The effect of CO2 enrichment on net photosynthesis of macrophytes in a brackish water environment“ eelkaitsmine.

Eelkaitsmine on doktorandi seisukohalt oluline sündmus, kus ta kolleegide abiga saab „läbi mängida“ päris kaitsmist ning kus tehtav konstruktiivne kriitika aitab märgata ja parandada esituse veel nõrku kohti. Seepärast on kõik huvilised-abilised väga oodatud. Tavapäraselt peab kaitsja prooviettekande ning osakonna kraadiõppurid oponeerivad tema töö eri osi. Kõik huvilised ning eriti kraadiõppurid on väga oodatud. Seminar toimub inglise keeles.

Ettekanded linnukonverentsil

11.11.2016

 

Eesti Ornitoloogiaühingu 95. tegevusaasta tähistamiseks toimub 11. novembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses linnukonverents, kus oma valdkonna uuematest uuringutest ja teadmistest rääkisid ka meie töörühma teadlased: 

Jaanus Elts „Väike riik ja suur teema“
Ettekandes tuleb juttu hiljuti välja töötatud indikaatorist, mille abil saab määrata kliimamuutuste mõju ulatust lindude arvukusele, eristades seejuures muutuvatest tingimustest soositud ja pärsitud liike. Muu hulgas võimaldab uus meetod looduskaitsjatel ja ametnikel otsustada, kas rakendatavad  kaitsemeetmed ja poliitikad ka tegelikult aitavad parandada liikide seisundit.
Salvestis: Väike riik ja suur teema; Slaidid: Esitlus.pdf

Asko Lõhmus „Tundmatu metsis“
Metsist teavad ja tunnustavad justkui kõik, aga ometi pole need teadmised võimaldanud tema asurkonna kunagist hiilgust Eestis taastada. Ettekanne annab ülevaate viimaste aastate uuringutest selle kohta, mis metsise arvukust Eestis tänapäeval piirab. Räägime salajastest perekonnaasjadest: kuhu liiguvad kanad metsisemängudest pesitsema ja kuidas neil seal läheb, ning metsise mõnedest tähtsamatest kodustest suhetest kiskjatest naabrite, põlismändide, mustikapeenarde, kuivenduskraavide ja raiesmikega.
Salvestis: Tundmatu metsis

Kõik ettekanded: Linnukonverents Tartus

Metsade, eriti kuusikute intensiivsem raie ohustab haruldasi puiduseeni

09.11.2016

Lodutarjak (Rigidoporus crocatus) on üks seeneliike, mis põhjamaades harva kaitsealustest põlismetsadest väljapoole eksib. Eestis võib seda seent veel esialgu leida ka majandusmetsast.

Foto: Urmas Ojango

 

Mida rohkem metsi majandades Põhjamaade eeskuju järgida, seda rohkem hakkab elustiku seisund olenema kaitstavate põlismetsade pindalast ja kvaliteedist. Kõige ohustatumad on vanades kuusikutes elavad liigid.

Puitu lagundavatel seentel on metsaökosüsteemis täita oluline roll: eelkõige nende tegevuse tulemusena jõuab puit taas mulla aineringesse. Ajakirjas Fungal Ecology ilmuvas uurimuses võrdleme puiduseente levikumustreid 112 Eesti metsaeraldises (põlismetsades, küpsetes majandusmetsades ja raiesmikel). Selgus, et erinevalt Põhjamaadest, kus majandusmetsad on juba ulatuslikult vaesunud, leiab Eestis enamik liike elupaiku ka väljaspool põlismetsa. Seda võimaldavad mõned eelnenud aastakümnete metsamajandustavad. Kõigepealt raiejärgne looduslik uuenemine, mille tulemusena kujunevates segapuistutes elab palju põlismetsaseoseliseks arvatud lehtpuuseeni. Teiseks harvendusraiete väike intensiivsus, mistõttu leidub puistutes suhteliselt palju lamapuitu.

Töö näitas, et kõige ohustatumaks elupaigaks on jämedad kuuse lamatüved, millega seotud liigid kalduvad juba Eestiski olema haruldased ja elama vaid põlismetsades. Seetõttu oleks vaja kuusikute majandamist juba praegu loodussäästlikumaks planeerida: säilikpuuna tormihella kuuske ju ei jäeta, kaitsealadel kaitstakse viljakaid kuusikuid ebapiisaval pindalal ning majandusmetsas soovitakse kuusikud raiuda üha nooremas eas.

Loe ka Kadri Runneli doktoritööd: „Fungal targets and tools for forest conservation.“

Runnel, K.; Lõhmus, A. (2017). Deadwood-rich managed forests provide insights into the old-forest association of wood-inhabiting fungi. Fungal Ecology. 

Põldtsiitsitaja arvukus kahaneb peamiselt Põhja-Euroopas

20.10.2016

Põldtsiitsitaja

Euroopas peetakse peamiseks lindude arvukust mõjutavaks teguriks põllumajanduse intensiivistumist, mis on kaasa toonud elupaikade struktuuri lihtsustumise, servaelupaikade ja pool-looduslike koosluste kadumise ning oluliselt suurenenud väetiste ja pestitsiidide kasutamise. Kõik see on kahandanud lindude toiduvaru: seemnete ja selgrootute hulka. Üks kõige ulatuslikuma arvukuse languse läbi teinud põllulindudest on Euroopas põldtsiitsitaja, keda kui kaugrändurit mõjutavad ka ohud rändeteel ja talvitusaladel.
Arvukusmuutuste põhjuste uurimisel on oluline alustada muutuste ulatuse hindamisest. Selleks koondati kokku avaldatud andmed ning täiendati neid käimasoleva üle-Euroopalise projekti käigus kogutud rohke uusima andmestikuga.
Analüüs näitas, et praegune põldtsiitsitaja arvukus Euroopas on 3,3-7,1 mln paari. Veel aastal 2002 hinnati liigi arvukuseks 5,2-16,2 mln. Enamus kahanevaid populatsioone asuvad Põhja-Euroopas, kusjuures 15 teadaoleva arvukustrendiga riigist selles piirkonnas tervelt 14 riigis arvukus langeb. Seega on enim ohustatud just põhjapoolsed põldtsiitsitaja asurkonnad. 
 

Jiguct, F., Arlettaz, R., Bauer, H. G., Belik, V., Copete, J. L., Couzi, L., ... & Ferrand, Y. 2016. An update of the European breeding population sizes and trends of the Ortolan Bunting (Emberiza hortulana). Ornis Fennica, 93: 186-196. 

Seminar - Liina Remm: Considering positive and negative effects of ecological restoration on biodiversity.
18.10.2016, kell 16,00, Vanemuise 46-301

Kuivenduskraavi tammitamine

 

Large-scale restoration is a major political target globally. However, its possible negative effects on non-focal (as well as focal) species are often overlooked, while concentrating on habitat restoration. The presentation opens the discussion over the role of scientist in ecological restoration activities and gives examples from mire restoration in Estonia.
 
Liina on TÜ ÖMI zooloogia osakonna loodusressursside õppetooli looduskaitsebioloogia töörühma teadur. Tegeleb soode kaitse ja taastamise küsimustega projekti LIFE Mires Estonia raames.
Liina is a resarcher in Department of Zoology, Chair of Natural Resources and works on the project  LIFE Mires Estonia - Conservation and restoration of Mire Habitats (https://soo.elfond.ee/).

Kadri Runnel kaitses doktoritöö "Fungal targets and tools for forest conservation"

22.08.2016


 

Lühikokkuvõte: Mets on seentele oluline elupaik – ning seened täidavad metsaökosüsteemis olulisi funktsioone. Valdav osa metsi on tänapäeval inimmõju tõttu vaesunud, näiteks on neis mitmekordselt vähenenud kõdupuidu ja põlispuude hulk. Niisuguseid «jäänukstruktuure» asustavad aga mitmed metsaseened; neid seeni minu doktoritöö käsitleski. Põhifookus oli metsas lagundajatena olulistel torikseentel, kuid uurisin ka puukoorel ja paljandunud puidul elavaid lihheniseerunud seeni. Peale selle, et mitmed neist seentest on ohustatud ja kaitse all, kasutatakse neid looduskaitses ka indikaatoritena teiste metsaväärtuste tuvastamisel. Töö põhieesmärgiks oli hinnata erinevate kasutatavate metsakaitse ja –majandusmeetodite olulisust seeneliikide kaitsel. Torikseente uurimisel olid põhimeetodiks viljakehadel põhinevad liigi-inventuurid. Leidsin, et puistu mastaabis on see adekvaatne meetod, sest ehkki puiduproovidest määratud DNA põhjal võivad konkreetses puutüves mütseelina elavad seened viljakehana tuvastamata jääda, on suur tõenäolisus leida sama liigi viljakeha mõnelt teiselt puutüvelt läheduses. Võrreldes torikseente levikumustreid põlismetsades, küpsetes majandusmetsades ja raiesmikel leidsin, et erinevalt Fennoskandiast, kus majandusmetsad on ulatuslikult vaesunud, ei olene Eestis enamik liike otseselt põlismetsadest. Seega lähtuvad liigi elupaigaseosed ja indikaatorväärtus piirkonna metsamaastiku üldseisundist. Üksikute liikide koondumine põlismetsa oli põhiliselt tingitud spetsiifilisest substraadivajadusest (nt suured lamakuused). Selgus ka, et liigi elupaigaseoste mõistmist võivad segada «krüptilised liigid»: sarnase välimuse taha peituvad erineva ökoloogiaga liigid, mida tuleks seente puhul tuvastada molekulaarselt. Rohkete indikaatorliikide asemel tuleks seetõttu lähtuda pigem vähestest hästi uuritud suunisliikidest. Doktoritöö näitas, et enamik kõdupuitu ja põlispuid asustavaid seeni (sh mitmed põlismetsaseoseliseks peetud liigid) saavad elada ka majandusmetsades, kui need on piisavalt vanad, seal leidub erinevaid puuliike ning piisavalt erinevaid jäänukstruktuure, sh nii erinevate puuliikide tüügas- ja lamapuid kui põlispuid. Seetõttu leidub metsamajanduse ning seente elurikkuse edukaks kombineerimiseks mitmeid võimalusi.

Väitekirja elektrooniline versioon

Kairi Käiro kaitses doktoritöö "Biological quality according to macroinvertebrates in streams of Estonia (Baltic ecoregion of Europe) − effects of human-induced hydromorphological changes"

03.06.2016


 

Lühikokkuvõte: Inimesed on muutnud väga paljude vooluveekogude hüdromorfoloogiat: voolukiirust, põhja iseloomu ja voolusängi kuju. Sellised muutused on nende veekogude elustikku sageli oluliselt mõjutanud. Enamik Eesti jõgedest on vähemalt mingis osas õgvendatud, paljud ka paisutatud. Õgvendamise käigus kaevatakse kogu vooluveekogu või mõni selle osa sirgeks. Tulemuseks on voolukiiruse ja põhja iseloomu ühtlustumine. Paisutamise käigus muudetakse kiirevooluline jõelõik seisuveeliseks järveks, kuhu setib muda. Suurselgrootud on palja silmaga nähtavad, veekogude põhjal, taimedel, setete sees või veepinnal elavad loomad. Neid on veekogude seisundi indikaatoritena kogu maailmas palju kasutatud, sest nad reageerivad ennustatavalt mitmesugusele inimtegevusele, eriti orgaanilisele ja happelisele veereostusele. Pole selge, kas Eestis seni kasutatav vooluvete seisundi hindamissüsteem suurselgrootute järgi sobib ka hüdromorfoloogiliste muutuste usaldusväärseks iseloomustamiseks. Praeguse doktoritöö eesmärgiks oli hinnata paisutamise ja õgvendamise mõju vooluvete suurselgrootute seisundile. Selleks kasutati nii senist hindamissüsteemi kui töötati välja uus hindeks hüdromorfoloogiliselt muudetud jõeosade üle otsustamiseks. Paljud suurselgrootud osutusid vooluvete paisutamise ja/või õgvenduse suhtes oluliselt tundlikeks. Uus indeks MESH võimaldas usaldusväärselt hinnata paisjärvede mõju suurselgrootutele.

Väitekirja elektrooniline versioon

Ann Kraut kaitses doktoritöö "Conservation of wood-inhabiting biodiversity – seminatural forests as an opportunity"

11.05.2016


 

Lühikokkuvõte: Kõdupuit on metsa oluline osa, mis on elupaigaks umbes veerandile kõigist metsaliikidest. Intensiivne metsa majandamine vähendab kõdupuidu mahtu kuni kümme korda ja seega ohustab vähemalt poolte kõdupuitu asustavate liikide püsimist. Poollooduslik metsandus, mis põhineb looduslikul uuendusel ja metsa mitmekülgsel väärtustamisel, võiks kõdupuiduelustikule soodsam olla. Käesolev doktoritöö kirjeldab poollooduslikul majandamisel loodud metsaelupaikade kvaliteeti. Selgus, et põlismetsade struktuur on väga erinev nii erinevate metsatüüpide vahel kui ka nende sees, ning et kõdupuidu kogused on Eesti metsades suuremad kui lõuna- ja põhjapoolsetes riikides. Elustiku-uuringud näitasid, et vanade männi- ja kuuse-segametsade mardikakooslused olid erinevad, linnukoosluste seas eristus aga põline lodumets. Eesti riigimetsa majandamine vastavalt FSC-serdile säilitab tänu looduslikule uuendusele ja mõõdukale harvendamisele osa elustikule olulist puistustruktuuri. Siiski väheneb mitmete struktuurielementide hulk tunduvalt, seda eriti väga suurte elus ja surnud puude, laialehiste puude ja kaua kõdunenud lamapuidu osas. Mardikate ja lindude liigirikkus ja kooslused neis metsades moodustasid ainult osa põlismetsades leitust. Ka Eesti raiesmike lamapuiduvaru ületab tunduvalt Põhjamaade intensiivmetsanduses kirjeldatu. Kuigi tänu loodusliku uuenduse kasutamisele säilis suuri lamapuid, kõdunesid need kiiremini ning enamik tüügaspuid hävines juba raie käigus. Raiesmikele jäetud säilikpuudest saab surres väärtuslik jäme kõdupuit. Väikestelt raiesmike mardikakoosluste liigirikkust umbes poole kõdupuidu eemaldamine biokütteks ei mõjutanud. Üldiselt kõrged kõdupuidumahud võivad seletada ka seda, miks ei leitud üksikute puidumardikaliikide jaoks vähimat liigi säilimiseks vajalikku puidukogust.

Väitekirja elektrooniline versioon

Professor Thomas Raniuse ettekanne „Metapopulation dynamics and conservation of tree-dwelling species“

10.05.2016


 

Teisipäeval, 10. mail 2016 kell 16.15 esineb Tartu Ülikooli zooloogia osakonnas, Vanemuise 46-301, professor Thomas Ranius Rootsi Põllumajandusülikoolist. Ettekande teemaks on liikide püsimine dünaamilisel metsamaastikul, mis ühelt poolt seostub metapopulatsioonide teooriaga ja teiselt poolt looduskaitseliste rakendustega. Väike sisukokkuvõte allpool. Loeng ja arutelu toimuvad inglise keeles.

Kõik huvilised on oodatud!

Metapopulation theory has been useful when explaining species’ occurrence patterns and dynamics in fragmented habitats. At this seminar I will present empirical studies of the metapopulation dynamics of beetles and lichens associated with trees with certain characteristics. At a smaller spatial scale, we have studied beetles and lichens assuming each suitable tree being a habitat patch potentially hosting a local population. In a more large-scaled study, we have studied beetles on burned forest areas assuming each area being a habitat patch potentially hosting a local population. The studies give insights about the relative influence of population dynamics, habitat dynamics, and spatial distribution, which has consequences for conservation.

Thomas Raniuse teadustöö on seotud esmajoones metsade kõdupuiduvaru ja põlispuudega ning neid asustavate liikidega. Ta on üks tunnustatumaid teadlasi just ohustatud liikide asurkondade dünaamika alal (nt klassikalised tööd levimispiirangutest eremiitpõrnika kohta). Tema publikatsioonide nimestikku võib näha siin:

https://scholar.google.com/citations?user=e17SwhwAAAAJ&hl=en&oi=ao

Thomas Ranius viibib Eestis seoses Ann Kraudi doktoritöö kaitsmisega, mis leiab aset 11. mail kell 10.15 samas kohas.

Kliimamuutustel on tavalinnustikule ühtemoodi tugev mõju nii Euroopas kui USAs

04.04.2016

Koovitajad
 

Durhami Ülikooli (UK) poolt juhitud rahvusvaheline uurijaterühm tuvastas, et aastatel 1980-2010 olid kliimamuutustest eeldatavasti soositud liikide populatsioonid oluliselt paremas seisus kui need liigid, mille puhul võis prognoosida muutuste negatiivset mõju. Analüüsis kasutatud andmestik kattis Euroopas 145 liiki ja USA-s 380 liiki, kusjuures kuus linnuliiki olid kattuvad. Linnuliikide käekäik sõltub muuhulgas nende suurusest, eelistatud elupaiga seisundist, nende rändsusest, kuid need näitajad ei erinenud süstemaatiliselt kliimamuutustest soodustatud või pärsitud liigirühmade vahel. Seega kirjeldas kliima muutumine tõepoolest populatsioonitrende. Uuringu käigus töötati välja uudne elurikkuse kliima mõju indikaator (Climate Impact Indicator). Protsess koosnes kuuest etapist, m.h. liigispetsiifiliste levikumudelite loomine ning kliimatundlike liigirühmade koondindeksite arvutamine (osa)riikide ja kontinentide lõikes. Sama lähenemist saaks kasutada ka teiste hästi seiratud liikide puhul, nagu kimalased, liblikad ja kiilid. Seda enam, et ka nende loomarühmade puhul võib eeldada tugevat kliimamuutuste mõju populatsioonide seisundile. Uurimistöö aluseks olnud andmestik on kogutud tuhandete vabatahtlike loendajate süstemaatilise töö tulemusena, mida praegusajal koordineerivad Euroopas EBCC ja USAs USGS.

Stephens, P., et al, 2016. Consistent response of bird populations to climate change on two continents. Science 352, 6281: 84−87. doi:10.1126/science.aac4858

Põldtsiitsitaja eelistab mitmekesist põllumajandusmaastikku

21.03.2016

Põldtsiitsitaja

 

Põldtsiitsitaja on umbes varblase suurune kultuurmaastu laululind. Ta on Euroopa üks kõige kiiremini kahaneva arvukusega linnuliike, kelle populatsioon on viimase kolmekümne aasta jooksul vähenenud 89%. Meie töö eesmärk oli uurida, milliseid elupaiga omadusi põldtsiitsitaja Eesti tingimustes eelistab. Selleks võrreldi lindude poolt asustatud territooriumite omadusi juhuslikult valitud paarilisel alal olevatega. Selgus, et asustatud aladel esines oluliselt rohkem vanu ja kõrgeid vääris-lehtpuid, külvatud põllukultuurid olid mitmekesisemad, suurem oli maastiku strukturaalne mitmekesisus (rohkem puid, põõsaid, teid, elektriliine ja mitmesuguseid rajatisi). Kultuuridest esines põldtsiitsitaja territooriumitel rohkem suvinisu, samas oli aga põllukultuuri tihedus madalam.

Saadud tulemuste alusel saab põldtsiitsitaja kaitseks soovitada madalamat kultuuride tihedust, suvikultuure talikultuuuride asemel, põõsagruppide säilitamist või juurdeloomist kultuurmaastus ning püsirohumaa laikude, vanade vääris-lehtpuude ja puuribade säilitamist.

Elts, J., Tätte, K., Marja, R., 2015. What are the important landscape components for habitat selection of the ortolan bunting Emberiza hortulana in northern limit of range? European Journal of Ecology, 1: 13−25  doi:10.1515/eje-2015-0003

Kaitstavate metsade hooldamise mõju elustikule: teaduskirjandus süstematiseeritud

13.03.2016

 


Alusmetsa raie metsise elupaiga parendamiseks (foto: Asko Lõhmus)
 

Mitmete metsakaitsealade biodiversiteedi väärtused on pärit mineviku häiringutest, nagu korduvad põlengud, suurte rohusööjate mõju ja väikeseulatuslikud raied. Sellised metsad vajavad erihooldust, et säilitada väärtusi, mille pärast need on kaitse alla võetud. Koostasime esmase ülevaate teadusinfost, mis käsitleb kaitstavate metsade hooldusvõtteid. Kõige sagedamini vaadeldi leitud 812 uuringus osalise raie, põletamise, harvendamise ning herbivooride juurdepääsu takistamise või karjatamise mõju. Jälgiti eelkõige tulemusi puudele, teistele soontaimedele, surnud puidule, puistu struktuurile ja lindudele. Tegemist on rahvusvahelise algatusega, mis seda teadusinfot edaspidi ka sisuliselt kokku võtma hakkab, aga esmaselt oleme koostanud andmebaasi olemasolevatest uuringutest ning käsitlenud seda, mille kohta üldse teadmisi on või ei ole. Ülevaateartikkel koos lisadega on vabalt kättesaadav siin: http://environmentalevidencejournal.biomedcentral.com

Bernes, C., Jonsson, B.G., Junninen, K., Lõhmus, A., Macdonald, E., Müller, J., Sandström, J. 2015. What is the impact of active management on biodiversity in boreal and temperate forests set aside for conservation or restoration? A systematic map. Environmental Evidence 4:25. doi:10.1186/s13750-015-0050-7

Rähnid on Eesti poollooduslikku metsandust hästi talunud

06.01.2016

Laanerähni emalind pesa juures
 

Rähne peetakse metsanduse loodussäästvuse hindamisel headeks indikaatoriteks. Analüüsisime Eesti rähnide praegust levikut ja käekäiku viimase 80 a jooksul. Hoolimata lageraiepõhisest metsandusest olid isegi üldiselt tundlikuks peetud rähniliigid majandusmetsades üldiselt hästi esindatud. Selle põhjuseks on eeskätt kaks meie metsadele omast majandusvõtet: looduslik uuendus (mis kujundab paljuliigilisi segametsi) ning kõdupuidu säilitamine raietel. Kaitsealad on Eesti rähnide tuleviku seisukohast siiski olulised, sest sealsed metsad kujunevad eeldatavasti aina põlismetsailmelisemateks ja rähnirohkemateks. Kaitsealade stabiilsus aitab niisiis turvata ka tulundusmetsade edaspidisel majandamisel võimalikke ökoloogilisi vigu. Ainus ebasoodsas seisundis olev rähniliik on Eestis sipelgatoiduline roherähn, kelle arvukus on kahanenud samaaegselt pärandkoosluste kadumisega. Seni ei ole teada, miks see liik näiteks säilikpuudega raiesmikel hakkama ei saa.

Lõhmus, A., Nellis, R., Pullerits, M., Leivits, M. 2015. The potential for long-term sustainability in seminatural forestry: A broad perspective based on woodpecker populations. Environmental Management, in press. doi:10.1007/s00267-015-0638-2 
vt ka 2015. a veebruari Eesti Loodust

 

 

2015. a uudised

Eesti metsandus on üldjoontes tigusid säästev, kuivendus siiski tugeva mõjuga

21.12.2015

Piklik pisitigu (Vertigo alpestris)
(Joonistus: Maarja Vaikre)
 

Eestist on teada 71 kojaga maismaateo liiki, kuid polnud teada, kuidas mõjutab neid siinne lageraiel, looduslikul uuendusel ja kuivendusel põhinev metsandus. Sajalt metsa- ja raiesmikualalt kogutud üle 12 000 teo näitasid, et raie mõju neile oleneb kasvukohatüübist. Palumetsades  kahandas raie tigude arvukust ja sellega laiaskaalalist liigirikkust. Salumetsades muutus liigiline koosseis eelkõige vähearvukate liikide osas ning lodumetsades eelkõige domineerivate liikide osas. Praeguse pikkusega raieringi jooksul aga kooslused taastusid. Erandiks oli piklik pisitigu, kes eelistas põlismetsi sealse külluslikuma lamapuudevaru tõttu. Mägisemates piirkondades elab see liik kivistes-rusustes paikades ning paistab, et Eestis asendavad lamapuud suuri kive. Arvestades teokoosluste erinemist kasvukohatüübiti, sh lodude ja kõdusoode erinemist, võib järeldada, et mulda mõjutavad metsandusvõtted, Eestis eelkõige kuivendus, on tigudele tugevama mõjuga kui raie (vt ka Remm jt 2013 PLoS ONE).

Remm, L. & Lõhmus, A. 2016. Semi-naturally managed forests support diverse land snail assemblages in Estonia. Forest Ecology and Management, 363:159–168 doi:10.1016/j.foreco.2015.12.027

 

Mudakonna mured on riigiti erinevad

21.12.2015

Mudakonn

 

Mudakonn on levinud ulatuslikul alal, kuid tema arvukus väheneb. Rahvusvahelise koostööna kirjeldasime varieeruvust liigi sigimispaiga eelistustes ja ohutegurites. Nii Taanis, Hollandis kui ka Eestis sõltus kulleste olemasolu veekogus samadest tunnustest (eelistatult suured, madalaveelised looduslikud lombid), kuid kulleste arv veekogus sõltus riigiti erinevatest teguritest. Hollandis ja Taanis olulised faktorid viitasid sigimisveekogu ümbrust ja vee kvaliteeti ohustavale intensiivsele põllumajandusele, Eestis aga avatud maastike nappusele. Liigi levila eri servades läbi viidud uuring näitab riigispetsiifiliste looduskaitsevõtete olulisust ja võimaldab anda näpunäiteid tulevikuohtude, nagu intensiivistuv põllumajandus Eestis, ennetamiseks.

Rannap, R., Kaart, T., Iversen, L.L., de Vries, V. & Briggs, L. 2015. Geographically varying habitat characteristics of a wide-ranging amphibian, the common spadefoot toad (Pelobates fuscus), in northern Europe. Herpetological Conservation and Biology 10: 904–916

 

Bioküte säilikraiesmikelt: võtke risu, kuid jätke samblikele kännud alles!

08.12.2015

Samblikukänd ning põletatud raiesmik, taamal mets, nagu oli raiesmikul 9 a. eest (fotod: Piret Lõhmus, Aino Hämäläinen)
 

Raidmeid, s.o. raierisu ning kände, kasutatakse aktiivselt biokütteks mitmetes Euroopa riikides. Selle mõju elustikule teatakse kuuse, kuid mitte männi puhul ning tähelepanuta on jäänud ka võimalik koosmõju säästva metsamajanduse võtetega nagu säilikpuude jätmine ja raiejärgne põletamine. Eesti-Soome koostööna valminud uuringus sidusime kokku kaks andmestikku Ida-Soome eri vanuse ning majandatusega männikutest, ning leidsime, et männi raidmeid asustab rikkalik samblikuelustik. Tulenevalt samblike märgatavalt suuremast liigirikkusest kändudel, võrreldes raierisuga, ning eripärastest liikidest, mõjutab männi kändude varumine  samblikepopulatsioone tõenäoliselt tugevamalt kui raierisu kogumine. Lisaks selgus, et säilikpuudega raiesmike kändudel oli samblike liigirikkus  suurem kui lageraiesmike kändudel, kuid taolist erinevust ei esinenud raierisul ega eelmisest metsapõlvkonnast pärit kändudel. Kuivõrd Soomes varutakse kände juba u. 10% raiesmikelt, pidasime kõdupuidusamblike jaoks oluliseks a) hoiduda lamapuude ning tuuleheitejuurestike kahjustamisest biokütte varumisel ning b) jätta biokütte varumisest eemale rohkete (>50 m3) elusate säilikpuudega raiesmikud, mis raiuti vanadest puistutest ja mida raiejärgselt ei põletatud (s.t. vanadel kändudel on säilinud neile eripärane samblikukooslus).

Hämäläinen, A., Kouki, J., & Lõhmus, P. 2015. Potential biodiversity impacts of forest biofuel harvest: Lichen assemblages on stumps and slash of scots pine. Canadian Journal of Forest Research, 45: 1239-1247  doi:10.1139/cjfr-2014-0532

Kuivendus säästva metsanduse kontekstis

30.11.2015

Harpuun kujutab kuivendusega vallandatud muutusi ökosüsteemis

See on globaalne ülevaade metsanduslikust kuivendusest prominentses ajakirjas. Esitame, mh kontseptuaalsete joonistena, kraavitamise vallandatud muutused ökosüsteemis ja lähenemistee kuivendamise ühendamiseks looduskaitse eesmärkidega. Kraavitamine vallandab suuresti pöördumatute muutuste ahela, mille võib lähtuvalt peamisest ökosüsteemi kujundavast keskkonnategurist jagada viide järku: 1. kraavide kaevamine, 2. puistu kasvu hoogustumine, 3. turba lagunemine, 4. häiringurežiimi teisenemine ja 5. puistu koosseisu teisenemine. Pöördumatust põhjustavad mitmesugused ökoloogilised ja sotsiaalmajanduslikud tagasisidemehhanismid. Näiteks tihenenud puistu võrastik püüab suure osa sademetest kinni enne, kui need maapinnale jõuavad (seetõttu kuiveneb muld veelgi) ja vajadus teenida tagasi kraavituse kulud toob kaasa intensiivse majandamise. Et kuivendust elustikku säästvamalt korraldada, võiks maastikust lähtuvalt valida elustiku sihtrühma, piiritleda seal suunisliigid, ning jaotada maastikuplaneerimise kaudu puistud nelja peamisse majandamisvõtete gruppi. Kuivenduse uurimine elustikukaitselisest aspektist on aga alles algusjärgus: ainult väike osa seni metsakuivenduse mõju uurinud töödest on pööranud tähelepanu ohustatud liikidele ning sageli on toimemehhanisme vaid oletatud.

Lõhmus, A., Remm, L. & Rannap, R. 2015. Just a ditch in forest? Reconsidering draining in the context of sustainable forest management. BioScience, 65:1066-1076. doi: 10.1093/biosci/biv136

 

Männitaelik ennustab õõnerikkaid metsi

Männitaelik elus männil
(foto: Asko Lõhmus)

Metsamajandajad ja arboristid on ammugi näinud nn puuseeni kui vihjet kaugele arenenud südamemädanikust elus puudel, et siis puu “enne kui hilja” langetada. Säärane puuseente kasutamine looduskaitses – tulevaste õõnte kui väärtuslike elupaikade ennustamisel – pole seni aga läbi töötatud.  Seepärast sai eesmärgiks mõõta ja mõista seost männitaeliku ja õõnelindude vahel. Õõnsusi ja õõnelinde oli uurimisaladel Soomaa kuivendatud männikutes vähe ning analüüsid näitasid, et just kasin õõnte moodustumine, mitte üksiti puude surm, piirab õõnelindude arvukust. Männitaeliku koosesinemine puuõõnsuste ja õõnelindudega osutas, et tema viljakehad elus mändidel (kus teisi torikseeni on väga harva) väärivad tähelepanu näiteks säilikpuude valimisel ja üldse pikemas perspektiivis väärtuslike männikute eristamisel.

Lõhmus, A. Habitat indicators for cavity-nesters: the polypore Phellinus pini in pine forests. Saadetud ajakirjale Ecological Indicators.

 

Lagedal kasvama kohanenud saared põevad saaresurma kergemini

Elujõuline ja saartesurmast räsitud haab

Saaresurm on kiirelt leviv haigus, mida põhjustab kottseen Hymenoscyphus fraxineus, mida ei osata seni tõhusalt tõrjuda ega ravida. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös sündinud uurimuses küsisime, kas oleks võimalik nutikate raieviisidega olukorda leevendada. Vaatlesime rohkem kui 500 raiesmikele jäetud puud 13 aasta jooksul. Neist kõik nakatusid vaatlusaja jooksul saaresurmaga, kuid vaid 15% suutsid säilitada terve väljanägemisega võra. Tervemad olid puud, mis paiknesid lagedamal nii enne kui ka pärast raiet. Avatum elupaik ilmselt ei soosi patogeeni ja samas võimaldab puul lopsakalt kasvada, eriti kui ta on lagedaga juba harjunud, st ümbritseva metsa raie ei ole suur stress. Säilikpuude valimisel soovitame eelistada (i) võimalikult vähekahjustatud võraga saari, (ii) saari, mis on juba kohanenud avatuma puistuga ja/või on pika võraga, mis viitab avatud elupaigas kohanemise potentsiaalile.

Rosenvald, R., Drenkhan, R., Riit, T., Lõhmus, A. 2015. Towards silvicultural mitigation of the European ash (Fraxinus excelsior L.) dieback: the importance of acclimated trees in retention forestry. Canadian Journal of Forest Research, 45:1206-1214. doi: 10.1139/cjfr-2014-0512

 

Ohustatud liike ei tohiks ühte patta panna

Teadlane, küsi sisukamalt!
(joonistus: Liina Remm)

Looduskaitseteaduses seostatakse sageli ühe paiga ohustatud (punase nimestiku) liikide koondarvu sealsete keskkonnaomadustega. Kahjuks ei ole see tavaliselt mõttekas, kuna: (i) punased nimestikud peegeldavad vaid üht ajahetke, (ii) kui liik on ohustatuks loetud elupaiga vähenemise tõttu ja sama testitakse uuringus, siis tegelikult midagi uut ei uurita, (iii) arvesse ei võeta ohustatuse tingitust asupaigast ning (iv) pisendatakse liigivaesemate koosluste tähtsust hoolimata nende unikaalsusest või ohustatusest. Võimalusel tuleks alati püüelda kvaliteetsete elupaikade määratlemise suunas ühe liigi või bioloogiliselt mõtteka liigirühma tasemel. Looduskaitse tähelepanu väärivate kohtade määramiseks tuleks terve liiginimekirja summaarse ohustatuse asemel vaadelda aktuaalseid keskkonnamuutusi: tulevikus võivad muutuda ohustatuks teised liigid ja sellele õnnestuks edukamalt reageerida, kui nende elupaigaseosed oleks paremini teada.

Lõhmus, A. 2015. Collective analyses on “red-listed species” may have limited value for conservation ecology. Biodiversity and Conservation, 24:3151-3153  doi:/10.1007/s10531-015-1000-y

 

 

Korgikute seltskond ümberkorraldamisel

Kõigil paksu korgiku (Antrodia crassa) rühma seentel on mitmeaastane puidule liibuv viljakeha.

Varasemast artiklist (Runnel jt 2014 Fungal Ecol.) alguse saanud suure taksonoomilise töö tulemusena korraldati ümber üks peamiselt põlismetsas elavate mitmeaastaste seente rühm. Paksu korgiku (Antrodia crassa) lähisugulusse kuulub 11 seent, neist viis kirjeldati selles artiklis: sh üks meie töörühma poolt Eestist kogutud eksemplari alusel.

Spirin, V., Runnel, K., Vlasak, J., Miettinen, O., Põldmaa, K. 2015. Species diversity in the Antrodia crassa group (Polyporales, Basidiomycota). Fungal Biology, in press. doi:10.1016/j.funbio.2015.09.008

 

Kuidas seened metsast üles leida? Otsida tasub nii silmade kui ka DNA proovide abil.

Kasepehiku (Piptoporus betulinus) viljakeha pole üldse raske leida, kuid tõenäoliselt elab selles kasetüükas veel nii mõnigi hoopis raskemini tuvastatav seeneliik. Traditsiooniliselt kirjeldatakse seente liigirikkust viljakehade järgi. Sellise meetodiga võivad aga jääda märkamata liigid, mis end küll puidus või maapinnas peidavad, kuid millel (parajasti) viljakehad puuduvad. Kas see viga võiks olla väiksem kui uuring ette võtta suuremal maa-alal, kus kusagilt ikka ka väikeses mastaabis "puuduvad" liigid võiks üles leida? Sekveneerisime Soomaal 30 lamapuu kõdupuidus olevad seened, et näha millised liigid end neis tüvedes peidavad -- ning kas need liigid oli võimalik tuvastada ka ümbruskonnas läbi viidud viljakehaloendusel. Põhitulemusena leidsime, et 75% kõdupuidust mütseelina (seeneniidistik) leitud torikseeneliikidest võis viljakehana leida 30 m raadiuses. Viljakehaloendus andis väga hea ja kuluefektiivse ülevaate piirkonna torikseentest. Samas võimaldas sekveneerimine tuvastada paljude selliste seenerühmade liike, keda viljakehana on keeruline leida või määrata. Selle tööga liigume seiremetoodika suunas, mis kombineeriks viljakehaloendusi ja sekveneerimist maksimaalse kogutulemuse saavutamiseks.


Runnel, K., Tamm, H., Lõhmus, A. 2015. Surveying wood-inhabiting fungi: Most molecularly detected polypore species form fruit-bodies within short distances. Fungal Ecology, 18:93-99 doi:10.1016/j.funeco.2015.08.008

 

Kui lombid kaovad, tuleb kolida kraavidesse

Elustikurikas kraav (foto: Liina Remm)

Väiksed ja ajutised veekogud on osa meie metsamaastiku terviklikkusest (vt väikeveekogude artiklit). Kuidas läheb sealsetel selgrootutel ulatusliku kuivenduse tingimustes? Võrdlesime looduslikke lompe, kraave ja rattarööpaid kuivendatud ja kuivendamata metsades üle Eesti. Kuivendus vähendas lombielustiku liigirikkust, kuid kuna lompide ja kraavide liigiline koosseis ei erinenud, võib järeldada, et Eesti mitte väga intensiivse metsamajandamise juures pakuvad kraavid lombiselgrootutele asenduselupaika.

Vaikre, M., Remm, L., Rannap, R. 2015. Macroinvertebrates in woodland pools and ditches and their response to artificial drainage in Estonia. Hydrobiologia, 762:157-168 doi:10.​1007/​s10750-015-2345-7

 

Kui palju on Eesti metsades väikseid veekogusid?

Inimtekkeline lomp, kus kudesid konnad (foto: Liina Remm)

Kirjeldasime vee-elupaikade hulka ja omadusi metsa, madal- ja siirdesoo juhutransektidel üle Eesti ning leidsime, et märjal ajal katavad ajutised lombid nimetatud maastikest umbes sama suure ala kui nö ametlikud järved-tiigid Eestist. Ajutiste ja väikeste veekogude pindala mõjutasid eelkõige looduslikud mullatingimused. Kuivendus ei olnud kahandanud veekogude kogupindala, aga looduslikud seisuveekogud olid osaliselt asendunud kraavidega. Rohu- ja rabakonn kudesid eelkõige inimtekkelistes veekogudes ja raiesmikel. Sellised laialt levinud inimtekkelised elupaigad ilmselt osaliselt asendavad kuivendusega hävinud avatud märgalasid, aitavad tasakaalustada looduslike veekogude kuivamise negatiivset mõju ja seega täiendavad kaitsealasid.

Remm, L., Lõhmus, A., Rannap, R. 2015. Temporary and small water bodies in human-impacted forests: an assessment in Estonia. Boreal Environmental Research, 20:603-619 http://www.borenv.net/BER/ber205.htm

 

Naaritsa heaks tegutsemine aitab veeselgrootuid


Elustikurikas tiik (foto: Tarmo Palm)

Tänapäeval hõlmab karismaatiliste liikide kaitse sageli spetsiaalset elupaikade kujundamist. Selliseid töid võiks tihedamalt siduda muude looduskaitseeesmärkidega. Heaks näiteks on Hiiumaale konnade sigimise soodustamiseks ja sellega euroopa naaritsa toidubaasi suurendamiseks kaevatud tiigid. Need täitsid oma põhieesmärki ning lisaks pakkusid elupaika mitmekesisele selgrootufaunale.

Remm, L., Lõhmus, A., Maran, T. 2015. A paradox of restoration: prey habitat engineering for an introduced endangered carnivore can support native biodiversity. Oryx, 49:559-562 doi:10.1017/s0030605314000271

   

Millised rannaniidud meeldivad kahlajatele?

4/2015


Teorehe rannaniit
(foto: Riinu Rannap)

Riinu Rannap koos kaasautoritega manitseb hoidma rannaniidud lagedad, suured ja märjad.

Loe Eesti Loodusest

Suurkoovitaja, meie suurim kahlaja

3/2015

(foto: Andreas Trepte, www.photo-natur.de)
 

Riho Marja ja Jaanus Elts nendivad, et silmapaistva kurvitsalise arvukus väheneb meie silme all pidevalt, hoolimata kolmandast kaitsekategooriast.

Loe Eesti Loodusest

Teadlane: Eestis keskkonda jõudvad ravimid ja olmekeemia ohustavad inimeste tervist

05.03.2015

Euroopa Komisjon võtab järgmise kolme aasta jooksul põhjaliku vaatluse alla kümme uut ohtlikku ainet, mis põhjustavad elusorganismides pöördumatuid kahjulikke muutusi, näiteks haigusi või geneetilisi kõrvalekaldeid. Neid aineid võib ohtralt leiduda ka Eesti veekogudes ja mujal looduses. ERR Novaator küsitles sel teemal Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia teadur Randel Kreitsbergi.

Loe Novaatorist

Rähnid metsamajanduse tõmbetuultes

2/2015

Laanerähni emalind pesa juures
(foto: Asko Lõhmus)

Renno Nellis, Asko Lõhmus, Meelis Leivits ja Mirjam Pullerits teevad rännaku meie rähnide ajalukku ja hoiatavad
metsamehi uisapäisa tegutsemast.

Loe Eesti Loodusest

Tigu lähäb küll tasa, aga vaadake, kui rasvane ta ise on

28.08.2014

Piklik pisitigu (Vertigo alpestris)
(joonistus: Maarja Vaikre)

Saates räägib Tartu Ülikooli doktorant Liina Remm, kes on kirjutanud augustikuu Eesti Looduse kaaneloo eesti vanasõnalt laenatud pealkirjaga „Tigu lähäb küll tasa, aga vaadake, kui rasvane ta ise on“. Juttu tuleb tigude elupaikadest ja liikumisest, nende limast ja toitumisest, rollist taimede levitaja ja mulla loojana jne.

Loe Eesti Loodusest

Kuula saadet Loodusajakiri 2014-08-28

Eesti kojaga maismaa tigude määraja

27.03.2014

Tartu ülikooli doktorant Liina Remm räägib Eesti tigudest ja nende määramisest. Koos Piret Kiristaja ja Annelie Ehlvestiga on Liina Remm Looduse Raamatukogu selle aasta esimese väljaandena ilmunud „Eesti kojaga maismaa tigude määraja“ koostaja; määraja fotod tegi Henni Timm ja joonised Kylle Kiristaja.

Kuula saadet Loodusajakiri 2014-03-27