Uudised | Tartu Ülikooli zooloogia osakond

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Uudised

 

Vabad teadusteemad LKB töörühmas

19.09.2018

Millal männi-soomussamblik (fotol paremal) antud metsatukka asustas, pole teada, kuid populatsiooni suurus selles vanas männikus, mis põles umbes 60 a tagasi, on muljetavaldav! Liik kasvas pea kõikidel mändidel ning kattis tüvesid kohati jalamist enam kui 1,5 m kõrguseni (märgistatud punase lindiga vasakpoolsel fotol). Fotod: Piret Lõhmus. Teema: Söestunud koore ja puiduga seotud samblikuliikide levimisökoloogia ja kaitsejuhised.

 

Siit leiad nimekirja LKB töörühma vabadest uurimisteemadest. Teemad on põhjalikumalt lahti kirjutatud Vabade teemade lehel.

  • Looduslikult uuenenud metsade elustiku erinevused istutatud metsadest. Juhendaja: Asko Lõhmus, looduskaitsebioloogia juhtivteadur, asko.lohmus [ät] ut.ee
     
  • Haruldase seenepopulatsiooni ümberasustamine väljasuremise ärahoidmiseks. Juhendaja: Kadri Runnel, looduskaitsebioloogia teadur, kadri.runnel [ät] ut.ee
     
  • Kaitsealuste metsafragmentide (nt vääriselupaigad) elustik ja selle säilimine ajas. Juhendaja: Kadri Runnel, looduskaitsebioloogia teadur, kadri.runnel [ät] ut.ee
     
  • Metsamajanduse mõju väikekiskjate elupaigakasutusele. Juhendaja: Eliisa Pass, looduskaitsebioloogia doktorant, eliisa.pass [ät] ut.ee
     
  • Häiringutega seotud samblike ökoloogia ja kaitse (bakal. teema, mis arendatav edasi mag. tööks, vt. allpool). Juhendaja: Piret Lõhmus, looduskaitsebioloogia vanemteadur, piret.lohmus [ät] ut.ee
     
  • Söestunud koore ja puiduga seotud samblikuliikide levimisökoloogia ja kaitsejuhised (mag. töö teema, millest annab edasi arendada dok. töö). Juhendajad: Piret Lõhmus, looduskaitsebioloogia vanemteadur, piret.lohmus [ät] ut.ee ja Ave Suija, lihhenoloogia vanemteadur, ave.suija [ät] ut.ee
     
  • Kaitsealuse oliiv-helksambliku ümberistutamise edukus saaresurmast räsitud metsas (mag. töö). Juhendaja: Piret Lõhmus, looduskaitsebioloogia vanemteadur, piret.lohmus [ät] ut.ee
     
  • Sammaltaimede levisepank: tähtsus koosluste ja (haruldaste) liikide püsimisel ja taastu(a)misel. Juhendaja: Kai Vellak, taimeökoloogia vanemteadur, kai.vellak [ät] ut.ee
     
  • Püsimetsana ja lageraiepõhiselt majandatud metsade puistustruktuuri ja elustikuväärtuse võrdlus. Juhendaja: Liina Remm, looduskaitsebioloogia teadur, liina.remm [ät] ut.ee
     

Kiilid taastatud soodes: uurisime teemat Valgevenes

07.09.2018

 

Valgevene suurimasse rabasse, Yelnyasse, ehitatud kraavipais (esiplaanil) ja selle taha kogunenud veekogu. Valgevene kuivendatud soodes on suureks probleemiks põlengud. Siitki on üle käinud leegid, misjärel on tüüpiline rabataimestik asendunud kanarbikuga (taamal).

 

Eestis on käimas mitmete soode taas märjaks muutmine. Sarnaselt on toimitud Valgevenes. Koostöös sealsete teadlastega uurisime, kas kümmekond aastat pärast veetaseme tõstmist on naasnud ka soode kiilid ning milline on nende kooslus võrreldes taastamata ja looduslike aladega. Taastamisalade veekogudest leidsime mitmekesise kiilivastsete fauna, kuid seal oli vähem rabaspetsialiste ja rohkem märeliike. Märed on rabade servad, kus veekogud on mineraalaineterikkamad ja vähem happelised kui laukad. Tulemuste põhjal soovitame kolme võtet soode kiilide toetamiseks (i) kaitsta veel säilinud looduslikke soid, (ii) turba kaevandamisel kasutada freesimise asemel meetodeid, mis ei nõuaks suure ala hoidmist kuivendatuna ja sellega kiilidele ebasoodsana, (iii) taastavates soodes säilitada või kaevata auke, mis pärast taimestumist ja veetaseme tõusu pakuksid sigimispaika kiilidele.

Remm L., Sushko, G. (2018). Dragonfly fauna in rewetted mires in Belarus: diverse but different from natural sites. Wetlands Ecology and Management.

Ilmus artikkel kahepaiksete sigimispaikadest kaitsealadel ja majandusmetsades

12.07.2018

Konnadele sigimiseks sobivad kraavilaiend ja tiik. Fotod: M. Vaikre

 

Metsakuivendus on kahepaiksete looduslikke sigimispaiku tugevalt muutnud. Uurisime, milliseid meetmed aitaks kahepaiksetel siiski hakkama saada. Vaatlesime, kuidas toimiks variandid (1.) jätta kraavid rekonstrueerimata ja lasta tomida looduslikul suktsessioonil, (2.) hoida kraave töökorras, kuid kaevata spetsiaalsed leevendusveekogud. Hüljatud kraavistikud kaitealadel sigimispaikadeks ei sobi, sest on liiga varjulised. Esimene variant toimib vaid juhul, kui mängu tuleb kobras.

Majandusmetsades on oluliseks sigimispaigaks lageraiesmike lontsikud. Võsast puhastatud kraavidki meelitavad kahepaiksed sigima ning kuivamisohtu aitavad leevendada spetsiaalselt kaevatud sügavamad ja laiemad lõigud. Ka eraldi paiknevad tiigikesed päiksele avatud trasside servas võetakse kahepaiksete poolt omaks. Eriti toetavad need hiljem sigivaid liike, kuna neis püsib vesi kauem kui kraavitatud maastiku kevadlompides ja kraavides endis. Leevendusveekogudele on oluline kujundada madalveeline serv.

Uuringu põhjal saab soovitada:
*kopra üleujutuste kohatist hoidmist majandusmetsades, nt vääriselupaiga kaitserezhiimiga,
*kraavide rekonstrueerimise ajal leevendusveekogude kaevamist,
*kraavide sulgemist kaitsealadel vähemalt paikades, kus kopra paistused puuduvad.

Remm, L., Vaikre, M., Rannap, R., & Kohv, M. (2018). Amphibians in drained forest landscapes: Conservation opportunities for commercial forests and protected sites. Forest Ecology and Management, 428, 87-92.

Mis juhtub metsa loodusväärtustega, kui muuta uluksõraliste arvukust või karjatamiskoormust?

04.05.2018

Metskits raiesmikul. Foto: A. Lõhmus

 

Rahvusvaheline töörühm võttis kokku üleilmsed tõendid elurikkuse muutustest metsades, kus küttimise, tarastamise või karjatamisega on muudetud uluksõraliste või kariloomade survet ökosüsteemile. Selgub, et mõjud olenevad tugevasti metsatüübist ja liigist ning peamine on võimaldada puistu järelkasv vähemalt aastakümnete perspektiivis.

Metsamehed teavad, et uluksõralised ja kariloomad võivad kõrge arvukuse korral oluliselt mõjutada puistute kujunemist ja kahjustada puidutootlikkust. Looduskaitsjad on aga märganud nii seda, et puiskarjamaadele võib kujuneda liigirikas taimestik, kuid ülekarjatamine võib viia ka koosluse vaesumise või võõrliikide sissetungini. Rahvusvaheline töörühm püüdis vastata küsimusele, kui sagedased ja üldised niisugused mõjud tegelikult on ning kuidas võiks neid arvestada uluksõraliste arvukuse või karjatamiskoormuste reguleerimisel metsamaastikel ja kaitsealadel.

Rohkem kui 100 eksperimentaaluuringu kokkuvõttena leidsime, et uluksõraliste ja kariloomade tugeva surve tingimustes vähenevad puistu järelkasv ja rea teiste taimerühmade ning liblikate ja ämblike ohtrus. Negatiivne mõju liigirikkusele piirdub aga enamasti puittaimedega, kusjuures rohustu ja sammalde liigirikkus võib hoopis suureneda. Täpne mõju taimestikule oleneb paljudest asjaoludest, näiteks sissetalutud liikidel ja kariloomadel on suurem mõju kui kohalikel uluksõralistel. Rakenduslikult tuleks looduskaitsjatel esmajoones pöörata tähelepanu olukordadele, kus loomade arvukus on järsult tõusnud või on puude järelkasv olnud juba aastakümneid alla surutud. Järelkasvu tagamiseks kaitstavates (looduslikes) metsades võib piisata kümmekonnast soodsast aastast sajandis; see erineb oluliselt pideva järelkasvu taotlemisest majandatavatel metsamaastikel.

„Looduskaitsebioloogia püüab tasapisi minna üle rangele tõendipõhisusele, kasutades samalaadseid eri uuringuid sünteesivaid meetodeid nagu meditsiinis ravivõtete tõhususe selgitamisel“, selgitab üks uuringu põhiautoritest, Tartu Ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus. „See tagab objektiivsuse, aga on väga töömahukas: sõraliste mõju käsitlenud töörühmal kulus aastaid, et selgitada kümnetest tuhandetest võimalikest infoallikatest välja nõuetele vastava kvaliteediga tööd, teha koondanalüüs ja kriitiliselt üle vaadata järeldused.“

Uuring ilmus ajakirjas Environmental Evidence ning seda koordineeris ja rahastas Stockholmi Keskkonnainstituudi juurde kuuluv tõendipõhise keskkonnakorralduse nõukogu, mille kodulehelt on alla laetavad nii täisraport kui ka kokkuvõtted praktikutele. 

Sirbis ilmus lugu tigudest

23.04.2018

Teohõõrlate kraapimisjäljed vetikasse kasvanud majaseinal

 

Sirbis ilmus Ulvar Käärti intervjuu Liina Remmiga tigude teemal.

Täpsemalt loe juba Sirbist.

Turberaie mõju sammaldele: liigirikkust hoidev, kuid koosseisu muutev

27.03.2018

Foto 1. Männik pärast esimest turberaie järku. Foto R. Rosenvald

Foto 2. Sulgjas õhik (Neckera pennata; tüvel paremal ülanurgas) on üks neist looduskaitseliselt tähelepanuväärsetest liikidest, mis on turberaie osas tundlik

 

Turberaie on rühm uuendusraie viise (hõlmates aegjärkset, häil- ja veerraiet), kus vana mets raiutakse mitme raiejärguga (pikemate ajavahemike järel), et luua soodsad tingimused okaspuude järelkasvu tekkimiseks ja kasvuks. Lisaks arvatakse, et turberaie mõju elurikkusele on vähem häiriv, kui lageraie puhul. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös valminud teadustöös uurisime esmakordselt turberaie aegjärkse raie mõju sammalde liigirikkusele ja koosseisule kogu uuendusraietsükli jooksul, seda võrdluses raieküpsete metsadega. Pindalaseoselise aeg-inventuuri meetodiga kogusime samblakoosluste andmestiku kokku 30-lt 2 ha suuruselt proovialalt, võrdselt nii palu- kui laanemetsadest.

Selgus, et sammalde keskmine liigirikkus nii esimese kui viimase raiejärgu järel on sarnane raieküpsetes metsades esinevaga, kuid koosluste koosseisud erinevad mõlema turberaie järgu järgselt küpsetest metsadest oluliselt. Nii küpsetes kui turberaiega aladel toetas sammalde liigirikkust suurem lehtpuude tihedus ning eraldi helviksamblaid ka suurem kõdunenud lamapuude maht. Turberaie soodustas häiringutega seotud liikide esinemist, kuid laane tüübirühmas oli turberaiesmikel võrdluses küpse metsaga oluliselt vähem looduskaitseliselt tähelepanuväärseid liike (st. Eestis kaitsealuseid, ohustatud, harva esinevaid ja/või vääriselupaiga indikaatorliike). Seepärast, et toetada laanemetsades esinevate väärtuslikemate samblakoosluste püsimist turberaie järgselt on oluline säilitada erinevate raiejärkude käigus tavapärasest rohkem esimese rinde puid (nt grupiti) ning ka teisi väärtuslikke metsa struktuurielemente (nt elusad lehtpuud, lama- ja tüügaspuud).

Tullus, T.; Rosenvald, R.; Leis, M.; Lõhmus, P. (2018) Impacts of shelterwood logging on forest bryoflora: Distinct assemblages with richness comparable to mature forests. Forest Ecology and Management, 411, 67−74.10.1016/j.foreco.2018.01.008

Lugu metsahäiringutest värskes ajakirjas "Eesti Mets"

21.03.2018

 

 

 

Värskes ajakirjas "Eesti Mets" ilmus LKB töörühma ühistööna kirjutatud lugu metsahäiringutest, nende olulisusest metsaelustikule ja sellest, kuidas talitada kui mets on põlenud, tormis murdunud või üle ujutatud.

LOE LUGU METSAHÄIRINGUTEST SIIT

Eesti torikseente revisjon tuvastas mitme metsaliigi väljasuremise

12.03.2018

 

 

Haavataeliku viljakehadel kasvav haavanääts (pildil hele) on Eestis ohustatud prognoositava järsu elupaikade vähenemise tõttu. Foto: Urmas Ojango

Eestist leitud 220 torikseeneliigist on vähemalt viis metsades elanud liiki hävinud ja 11 liiki kriitilises seisundis. Niisuguse tulemuseni jõudis kaheaastane projekt, mille käigus TÜ looduskaitsebioloogia töörühm vaatas üle kõigi Eesti torikseeneliikide looduskaitselise seisundi.

Torikseened on metsades puidulagundajatena oluline liigirühm, kelle elupaiga kvaliteedi määrab metsa kõdupuiduvaru. Intensiivne metsamajandus vähendab kõdupuidu hulka ja seetõttu on see liigirühm nii Eestis kui mujal Euroopas juba kaua looduskaitsebioloogide ja mükoloogide fookuses. Näiteks tegeles nende seentega Eestis eelmisel sajandil põhjalikult professor Erast Parmasto. Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühmal lõppes hiljuti kaheaastane projekt Eesti torikseente looduskaitselise seisundi hindamiseks. Projekti lõpuks kutsuti kokku ekspertide rühm, kes hindas Eesti torikseente väljasuremisohtu Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) rahvusvahelise metoodika alusel. Hindamise tulemused näitasid, et Eesti metsadest on viimase 50 aastaga välja surnud vähemalt viis torikseeneliiki, lisaks on 11 metsaliiki kriitilises seisundis. Metoodika ei võimalda tuvastada liike, mis võivad Eesti metsadest olla hävinud just viimaste aastate ulatuslike raiete tulemusena. Projekti juht, Tartu Ülikooli teadur Kadri Runnel ütleb: “Torikseente pealt vaadates pole Eesti metsaelustiku olukord just kiita. Näiteks teadsime juba varem, et mitmed põliskuusikute seeneliigid on Eestis ohustatud, nüüd aga selgus, et osa neist on juba ka välja surnud. Aga oli ka üksikuid positiivseid üllatusi: näiteks saime esmakordselt kinnitust, et loodud kaitsealad hakkavad tasapisi üliohustatud liike lootusetust seisust välja aitama. Näiteks I kategooria kaitsealune liik poropoorik paistab olevat levinud oma ainsast leiukohast nüüd veel mitmele kaitsealale. Samuti on Ida-Eesti põlismetsadest leitud paar uut liiki, kes võivad olla Eesti taasasustanud Venemaalt.” Uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Toimus looduskaitseteadlaste ja –praktikute ühisseminar Keskkonnaministeeriumis!

26.01.2018

 

 

 

Keskkonnaministeerium ja Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm korraldasid 24. jaanuaril, mõttetalgud, mille eesmärgiks oli kaardistada Eesti peamised looduskaitselised uuringuvajadused u. 10 aasta perspektiivis. Üritus oli suunatud avalikus sektoris töötavatele looduskaitsepraktikutele: et ühiselt koondada nende praktilise töö käigus ilmnenud või üldisema eesmärgipärasuse jaoks vajalikena tunnetatud uurimisküsimusi. Teadlased tulid appi selleks, et mõttetalgud metoodiliselt läbi viia, aidata väljapakutud uuringuküsimusi sõnastada, leida nende vahel seoseid ning vormistada tulemus praktiliseks kasutamiseks.

Päeva lõpuks sorteeriti looduskaitsepraktikute poolt välja pakutud ca 70 uurimisteema hulgast välja kõige pakilisemad. Uuringuprioriteetide esikümme sisaldas teemasid mitmetest erinevatest looduskaitsevaldkondadest. Näiteks kuulusid sellesse teadusuuringud põllumajandustoetuste mõjust elurikkusele, metsade majandamisest piiranguvööndites ning pool-looduslike koosluste hooldusmeetmete mõjust ja efektiivsusest ning rohevõrgustike funktsioneerimisest.

Praegu on seminari tulemuste kokkuvõtmiseks pall looduskaitsebioloogia töörühmal: peale täiendavat osalejate tagasisideringi on plaanis kõige prioriteetsemad teemad ametkondlikuks kasutuseks pikemalt lahti kirjutada, ning ka teadusartikliks vormistada.

Põlengujärgne samblikukoosluste kujunemine on kiire ja sõltub metsa jäänuk-struktuuridest

19.01.2018

Liigifotona põlenud tüügaspuu (Soomes), mille söepinnal kasvavad nii männi- kui kastanpruun soomussamblik. (Foto: Piret Lõhmus)
 

Proovialade fotod: 1-4 Eesti põlengualad ja 5-8 Soome (loogika mõlemas sama: vasakult paremale - hiljutine (9 a tagasi) põleng (1) mets ja (2) põlengujärgselt raiutud ning (3-4) vanad raiumata põlengualad. (Foto: Piret Lõhmus)
 

Metsapõlengud on konfliktne teema ökoloogide ja puidutootjate vahel. Tõhus tule järelvalve ning aktiivne sanitaar-lageraiumine on viinud olukorrani, kus põlengute intensiivsus ja ulatus ning põlengutel tekkivate metsastruktuuride esinemine on märgatavalt vähenenud, pannes proovile põlengutega seotud liikide püsimise.

Meie põlengualade sambliku-uuringu eripäraks on baas- ja rakendusuuringu süntees: näitame geograafilisel gradiendil põlengujärgse samblikukoosluse kujunemist kahe aastakümne lõikes ja viime ühtaegu läbi põlengujärgse raiega ja raieta alade võrdluse. Viimane võimaldab suunata põlengutega seotud liikide kaitseks tehtavaid looduskaitsetöid. Lisaks teeb meie uuringu eriliseks ulatuslik puistu tasemel andmestik (üheksa 2 ha prooviala Eestist ja üheksa Ida-Soomest), mis hõlmab kõiki kasvupindu (v.a puude võrad) ning kaasab nii suur- kui pisisamblikke. Pöörasime uuringus esmakordselt tähelepanu erinevate põlengujärgsete jäänuk-kasvupindade hulga ja omaduste mõjule ning eraldi fookus oli söestunud kasvupindadel, mis on heaks mudelsüsteemiks liikide asustamiskiiruse ja -võime hindamiseks.

Näitasime oma uuringus, et maapinnatuli ei ole samblikukooslustele kesk- ja hemiboreaalses metsamaastikus ohuks, sest enamik liike asustavad põlengujärgset metsa üsna kiiresti ning tule otsene hävitav mõju taandub juba kümne aastaga. Veelgi enam, põlenud metsas, mis pakub pikema aja jooksul rohkelt tüügas- ja lamapuid ning söestunud koort ja puitu, võib kujuneda märkimisväärne samblike mitmekesisus. Samblike kahjustumine põlengus ja hilisem taastumine sõltus liikide elukäiguomadustest; näiteks olid pisisamblikud põlengu osas tundlikumad.

Uudse teadmisena selgus veel, et söestunud koort ja puitu ning põlenud samblamassi võivad asustada üllatavalt paljud liigid (meie uuringus koguni 64 liiki kokku 187-st põlengualadelt leitud liigist) ning seda juba esimese üheksa põlengujärgse aasta jooksul. Siiski on enamik neist kõikjal kasvavad ja/või lokaalselt arvukad liigid ning söekooslusi mõjutavad samad faktorid kui kogu samblikukooslust. Üllatuslikult kulub vaid söel kasvavatel liikidel, nagu männi- ja kastanpruunil soomussamblikul (Carbonicola anthracophila ja C. myrmecina) põlenud elus- ja tüügaspuude asustamiseks kaua aega (vähemalt paar aastakümmet). Seetõttu on väga oluline, et põlengu järel selliseid puid metsast välja ei raiutaks.

Meie uuring toetab üha enam tunnustatud arusaama, et põlengualade sanitaar-lageraied ei ole ökoloogiliselt kuidagi põhjendatud, seda eriti kaasaegses metsamaastikus, kus looduslik tulerežiim on alla surutud. Soomes looduskaitsevõttena kasutatav kontrollitud põletamine võib pikas perspektiivis samblikukooslusi küll soodustada, kuid juba vaesunud maastikes ei pruugi see haruldasemate liikide (taas)asustamiseks olla piisav. Seepärast ei soovita me põletada puistuid, kus on palju tüügaspuid või kus juba esinevad looduskaitseliselt tähelepanuväärsed liigid.

Lõhmus, P., Lõhmus, A. & Hämäläinen, A. 2018. Rapid legacy-dependent succession of lichen assemblages after forest fires: insights from two boreal regions. J. Veg. Sci. in press.

Looduskaitsebioloogia töörühma aastalõputervitus


"Eesti metsad 2017 - igaühele midagi!"

28.12.2017


 

Meenutame lõppevat aastat metsateemalise pildiseeriaga, kus meie inimesed tutvustavad tänavu poleemikat tekitanud erimeelsusi selle üle, mis on ikkagi mets. Mitmekesisuse pooldajatena loodame, et igaühele on selles seerias oma lemmik ja lõpuks mahuvad erinevad arusaamad metsa olemusest ära nii Eesti loodusesse, ühiskonda kui ka ametlikku statistikasse.

Aitäh kõigile, kes sel aastal Eesti metsade hoidmiseks tegutsesid ning kohtumisteni uuel aastal!

VAATA PILDISARJA

Lageraied parimates mustikametsades kaotavad saagi mitmekümneks aastaks

23.08.2017

Lageraie palumetsas on pannud mustika asemel domineerima kõrrelised (Foto: Liina Remm)
 

Eesti metsamajandus muudab oluliselt mustikametsade paiknemist maastikul. Nimelt kaovad raietega arumetsades head mustikakohad mitmekümneks aastaks, ent nende asemele on siirdesoode pikaajalise kuivendamise tulemusel tekkinud (märgalaelustiku arvelt) hulgaliselt keskpäraseid.

Mustikamarjad on inimesele tervislikud ning mustikakorjamine on nii kultuuriliselt kui ka sotsiaalselt oluline. Mustikas on ka ökoloogiliselt võtmetähtsusega liik: tema võsudest või marjadest toituvad paljud putukad ja suuremad loomad, neist omakorda teised. Intensiivse metsandusega riikides on mustika kasvuala kahanenud sagedaste lageraiete tõttu, lisaks vähendab seda näiteks maapinna ettevalmistus metsakultuuride rajamisel. Ajakirjas /Forest Ecology and Management/ ilmuvas teadustöös võtame nüüd kokku Eesti olukorra, ühendades tervikuks mitu läinud kümnendil Eestist kogutud väliandmestikku. Mustikataimede katvusi uuriti eri vanuses metsades ja raiesmikel kuues kasvukohatüübis, soometsades vaadeldi metsakuivenduse mõju ning Soomaa piirkonna kahe metsamaastiku kohta koostati 70-aastane tagasivaade mustika ohtruse muutustele.

Selgus, et mõnedki puidutulu saamiseks kasutavad majandusvõtted mustika rohkust ei kahjusta ja mõju pole eri tüüpi metsades ühesugune. Lageraie kahjustab mustikat kõige drastilisemalt paraku just inimestele meelepärastes korjekohtades – palumännikutes väheneb katvus raie järel keskmiselt umbes sada korda ning ka nõuetekohaselt jäetavad vähesed säilikpuud ei leevenda mõju kuigivõrd. Katvus hakkab vaikselt taastuma teisel raiejärgsel aastakümnel, kuid küpse metsa tasemele jääb noorte palumetsade mustikasaak tugevasti alla. Teisalt on siirdesoode kuivendamine tekitanud mustika kasvualasid märgatavalt juurde rabamassiivide äärealadele – seal on need olulised näiteks metsistele. Marjakorjajad liiguvad soomaastikes arvatavalt siiski palju harvem kui kuivades männikutes. Häid mustikametsi on vaja väärtustada mitte ainult puidutulust lähtuvalt, vaid arvestades ka mustika ökoloogilist ja sotsiaalset tähtsust. Selleks tuleb metsamajandust ruumiliselt paremini planeerida ning kasutada mustikametsades tavapäraste lageraiete asemel teisi lahendusi.

Lõhmus, A. ja Remm, L. Disentangling the effects of seminatural forestry on an ecosystem good: bilberry (Vaccinium myrtillus) in Estonia. Forest Ecology and Management (trükis).

Magistritööde kaitsmised loodusressursside õppetoolis

1.06.2017

 


 

Kaitsmised toimuvad Vanemuise 46 auditooriumis 301.

10:20 - Linda Puusalu "Kõre (Bufo calamita) populatsiooni struktuur ja sigimiskäitumine levila põhjapiiril, Veskijärve asurkonna näitel" 

11:05 - Riin Magnus "Looduslikud ja spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud väikeveekogud: nende omadused ja olulisus mudakonnale (Pelobates fuscus), harivesilikule (Triturus cristatus) ning kahepaiksete liigirikkusele"

12:15 - Triin Kaasiku "Niidukahlajate pesakoha valikut toetavad ja piiravad elupaiga omadused"

13:00 - Anna-Liisa Šavrak "Säilikpuude mõju elurikkusele noortes metsades"

 

Labor. Metsamardikad ja metsa majandamine. 

28.05.2017

Eesti metsades elutsevatest mardikalistest räägib Ann Kraut. Enamasti nähakse neis putukates metsakahjureid, kuid laiemas laastus on loomulikult tegu ökosüsteemile vajalike olenditega, kelle heaolule tasuks mõelda ka siis, kui metsa raiutakse ja laastud lendavad.
Saatejuht on Priit Ennet. 

Vikerraadios 28.05.2017. Järelkuulamine (mardikateema alates 21:21)

Katarina Oganjani doktoritöö „Distribution, feeding and importance of benthic suspension feeders in a shallow coastal sea“ eelkaitsmine

18.04.2017


 

Teisipäeval, 18. aprillil algusega kell 16.15 toimub Vanemuise 46–301 loodusressursside õppetooli seminar, mille sisuks on Katarina Oganjani doktoritöö „Distribution, feeding and importance of benthic suspension feeders in a shallow coastal sea“ (Hõljumtoiduliste põhjaloomade levik, toitumine ja elupaik madalas rannikumeres) eelkaitsmine.

Tutvu tööga: http://dspace.ut.ee/handle/10062/55748

Kaitsmine 5. mail 2017 kell 10.15

Tartus Vanemuise 46 -301

juhendaja: teadur Velda Lauringson, PhD (Eesti Mereinstituut)

oponent: dotsent Patrik Kraufvelin (Swedish University of Agricultural Sciences, Rootsi)

Kõik huvilised on oodatud!

 

Rannaniitude majandamine tundlike kahlajate elupaigavajaduse järgi on kasulik teistelegi elustikurühmadele

17.04.2017

Tugevalt karjatatud ja puudeta niit on parim pesitsuspaik ohustatud kahlajatele ja soodne ka kahepaiksetele.
 

Hoolimata sellest, et kriitilise piirini kahanenud rannaniite on alates 2001. aastast majandatud vastavalt EL-is kehtestatud põllumajanduse keskkonnameetmetele, ei ole see taganud mitmete rannaniitudest sõltuvate ohustatud liikide (nt niidukahlajate ja kahepaiksete) seisundi paranemist.

Selliste liikide elupaiganõudlust uuriti kahe aasta jooksul  24 rannaniidul (neist 11 loodusliku hüdroloogiaga ja 13 kuivendatud). Niidukahlajatest valiti uuringusse kaks arvukamat liiki – kiivitaja ja punajalg-tilder ning kaks ohustatud, langeva arvukustrendiga liiki – niidurüdi ja mustsaba-vigle. Lisaks uuriti ka rannaniitudel sigivate kahepaiksete (raba- ja rohukonna) sigimist ning 35 soontaimeliigi esinemist ja ohtrust.

Uuringu tulemusena leiti, et suured (>100 ha), laiad (>200 m), avatud (killustumata ja ilma üksikute puudeta), märjad (suure lompide kogupindalaga), metsaservast ja põõsastikest eemal asuvad ja tugevalt karjatatud (>50% madalmurune) niidud pakuvad optimaalset pesitsuspaika kahlajatele, eriti ohustatud liikidele ning on samas ka soodsaks sigimispaigaks kahepaiksetele. Kusjuures niidud, mis osutusid sobivaks pesitsuspaigaks niidurüdile, olid ka taimestiku osas liigirikkamad. Seega tuleks rannaniite majandada ohustatud kahlajate, eelkõige niidurüdi elupaiganõudlusest lähtuvalt.

R, Rannap, T. Kaart, H. Pehlak, S. Kana, E. Soomets & K. Lanno, 2017. Coastal meadow management for threatened waders has a strong supporting impact on meadow plants and amphibians. Journal for Nature Conservation, 35: 77-91.

Ka majandusmetsas on kõdupuidul väärtus

16.03.2017


 

Kas ja kuidas kaitsta kõdupuidu ja põlispuude elustikku
majandusmetsades? Eesti lähiminevik näitab poolloodusliku metsanduse võimalusi.

Ann Kraudi ja Kadri Runneli artikkel Eesti Metsa 2017. a kevadnumbris.

Building up a national forest reserve network: Where are we, scientifically?

07.03.2017


 

Kas ja kuidas kaitsta kõdupuidu ja põlispuude elustikku
majandusmetsades? Eesti lähiminevik näitab poolloodusliku metsanduse võimalusi.

Ann Kraudi ja Kadri Runneli artikkel Eesti Metsa 2017. a kevadnumbris.

Building up a national forest reserve network: Where are we, scientifically?

07.03.2017


 

There has been a heavy public debate on the state of Estonian forests during the last year. In this presentation, I will focus on (arguably) the most ‘ecological’ component of that debate – forest reserves that should compensate for particular human impacts in production areas. I will update the situation of the national forest reserve network from a scientist’s perspective: (i) What has been achieved, and what has been the role of political vs. scientific initiatives? (ii) What kind of research, and how, has helped to initiate and guide the practical conservation? (iii) What are the most obvious gaps of ecological knowledge for the near future, and why are they still there? Read more

Presentation video & slides.

Labor. Miks kaob metsast metsis?

20.02.2017

Kunagi oli metsiseid Eestis nii palju, et neid ei jõutud kokku lugedagi. Nüüd on neid jäänud nii väheks, et pole peaaegu nähagi. Mis on metsiste arvu metsikut kahanemist põhjustanud, on püüdnud välja selgitada Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus.
Saatejuht on Priit Ennet. Vikerraadios 19. veebruaril kell 17.05. Järelkuulamine

 

Liina Remm sai ELFi noore looduskaitsja eriauhinna

03.02.2017

Ülo Veldre foto
 

Eriauhinna pälvinud Tartu Ülikooli teadlane Liina Remm tõsteti esile sisuka teadustöö eest looduskaitsebioloogia teadurina, kus tema uurimisvaldkondadeks on metsakuivenduse ja soode taastamise mõju elustikule. Samuti panustab Remm looduskaitsesse vabatahtliku talgujuhina ning mitmete vabaühenduste liikmena.

2016. aasta nooreks looduskaitsjaks valiti Annely Esko, kes paistis silma oma märkimisväärse panusega Eesti loopealsete taastamisel ning teise eriauhinna sai

 Linda-Mari Väli panuse eest metsateemalise diskussiooni õhutamisel ühiskonnas ning metsade kaitseks loodud kodanikuliikumise algatamisel.

http://elfond.ee/uudised/elfi-noore-looduskaitsja-auhinna-palvis-annely-esko

Turvalisus ja turvatunne on elukvaliteedi põhilised alused

31.01.2017

 

"Eri inimeste suhe metsaga kipub tänapäeval lahknema eri suundades, olenevalt sel- lest, millise hüve või mõjuga inimene peamiselt kokku puutub. Metsa kui terviku käsitlemise seisukohalt on oht, et üks huvisfäär hakkab domineerima teiste üle, olenevalt arvajate arvust või mõjuvõimust."

Intervjuu Asko Lõhmusega 31. jaanuari Terviselehes

Kuidas „uuendada“ metsa? Näiteid Brasiiliast Amazonase äärest

19.01.2017


 

Seoses metsadebatiga on viimasel ajal ajakirjanduses ja sageli läbi käinud mõisted metsauuendus ja metsaistutus. Meil tähendab esimene enamasti lageraiet ja teine kuuse või männi istutamist. Kaugemalt: Brasiilia Amazonasest endistelt kaevandusaladelt leiab näiteid selle kohta, kui palju suuremat pingutust võib vaja minna haavatava ökosüsteemi päriselt „uuendamiseks“:

  1. Endistel kaevandusaladel tuuakse kõigepealt kooritud maapinnale muld tagasi. See peab olema värske. Erosiooniohu vähendamiseks ja rohkematele organismidele elupaiga pakkumiseks segatakse mulda kõdupuidunotte.
  2. Seejärel istutatakse maha puukoolis kasvatatud seemikud: kuni 100 erinevat puuliiki hektarile. Ökosüsteemis võtmetähtsusega puuliikide puhul (näiteks parapähklipuu), valitakse seemikud põhjaliku geneetilise uuringu läbinud materjalist – et metsa geneetiline mitmekesisus ei väheneks.
  3. Kui kõik läheb hästi hakkavad puud kasvama. Sel juhul on kümnekonna aasta pärast võimalik neid puude külge seotavate epifüütidega „rikastada“ (pildil).
  4. Veel natuke aega edasi ja on aeg puupakkudes tagasi tuua kaevandustegevuse eest pakku viidud mesilased!
  5. Ja siis jääb üle vaid hinge kinni hoida ja seirata, seirata ning seirata. Parimal juhul tulevad teiste hulgas tasapisi tagasi nii maod, linnud kui primaadid. Viimased liiguvad kõigepealt vaid ala piirile, seejärel vahel juba ka läbi ala – kuid tõelist taastamisedu näitab alles see, kui nad ligi kolmekümneaastastes taastatud metsades juba ka öömajale jääda söandavad.

 

Otse sündmuskohalt: looduskaitsebioloogia töörühma nooremteadur Kadri Runnel, kes veedab jaanuari Brasiilia Amazonases, et uurida kuidas läheb kõdupuiduelustikul boksiidikaevandusalade taastatud metsades.
 

Looduskaitseteaduse infopäev ametnikele

18.01.2017


 

18. jaanuaril tutvustas looduskaitsebioloogia töörühm keskkonnavaldkonna ametnikele oma viimase aja uurimistulemusi:

Materjali kasutamiseks muuks kui oma tarbeks võtke ühendust autoriga!
 

Riigikogu keskkonnakomisjoni istung teemal: Eesti metsa kaitseks

17.01.2017

Riigikogu fotoarhiivi foto

 

 Looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus teeb ettekande Riigikogu keskkonnakomisjoni avalikul istungil teisipäeval, 17.01.2017 kell 14:00 konverentsisaalis. 

Avaliku kirja „Eesti metsa kaitseks“ arutelul teevad ettekanded Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaagentuuri esindajad. Sõnavõtud on Eesti Taastuvenergia Koja, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Erametsaliidu ja Keskkonnaministeeriumi esindajatelt.

Vakra: Eesti metsade tulevik nõuab seadusandja täit tähelepanu

Salvestus istungist tuleb keskkonnakomisjoni   videolehele.

 

Teadlaste ja ministeeriumi metsadebatt Vikerraadios

02.01.2017

Foto Kaupo Kikkas/RMK

 

Kas Eestis tahetakse metsa raiuda liiga palju? Kas metsaseadus ja selle muudatused ikka tagavad nii põlis- kui ka majandusmetsade kestmise meie lastelaste põlvkondadele?

Uue aasta esimeses Reporteritunni saates, esmaspäeval kell 14.05 on otsestuudios Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv, Erametsaliidu juhatuse liige Mikk Link, Eestimaa Looduse Fondi juht Tarmo Tüür ning TÜ juhtivteadur, loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus. Saatejuht on Arp Müller. Eetris 2. jaanuaril kell 14.05 Vikerraadios.

Järelkuulamine: http://vikerraadio.err.ee/l/reporteritund

 

Uudiste arhiiv